Positiivne areng kasvatustüübi märgistamises
Loomakasvatussüsteem on kogunud arvud, mis dokumenteerivad tootevaliku jaotust neljal tasemel erinevate loomaliikide lõikes. Need arvud põhinevad tegelikel müügimahtudel kogu aasta jooksul. Sellest lähtuvalt on pandeemiast ja majanduslikest väljakutsetest hoolimata selge nihe näiteks sealihatoodete puhul 1. tasemelt (7,1 protsenti) tasemele 2 (84,9 protsenti) – st loomade heaolu algatuse (ITW) programmi toodete puhul. 2021. aastal jaotati iseteenindusriiulitel müüdud sealiha koguseid endiselt 22. tasemel 1 protsenti ja 68. tasemel 2 protsenti.
Nihked ja edasiminek on selge signaal positiivsetest muutustest tootevalikus, seda ka läbi loomade heaolu algatuse, kommenteerib ITW tegevdirektor Robert Römer. Need on tingitud tootevalikute järjest suuremast üleviimisest loomakaitse algatuse loomade heaolu programmi." Ja 3. ja 4. tasemel pakuvad jaemüüjad oma klientidele üha enam valikuvõimalusi, mis kajastub ka teeninduslettides.
Kui rääkida linnulihatoodete pakkumisest, siis ITW pühendumus on viinud selleni, et 2. tasemel pakutakse laiaulatuslikke linnulihavalikut (90,8 protsenti kanaliha, 96,3 protsenti kalkunit). Vaatamata majanduskriisile ja pandeemiale püsis laiaulatuslik pakkumine 3. ja 4. tasemel 8,4 protsendil (kana) ja 3,3 protsendil (kalkun) erinevate toodetega.
3. ja 4. taseme veiseliha oli 20,3. aastal teenindusletis suhteliselt hästi esindatud – 2022 protsenti. 2. tasemel on endiselt aeglane kasv 3,8 protsenti. Ülekaalukalt suurim osakaal, veidi alla 40 protsendi, oli endiselt tasemel 1 või ei ole veel üldse märgitud (36,8 protsenti). Kasvavad kogused 2. tasemel on ette näha, kuna rohkem piimafarme läheb üle sellistele programmidele nagu QM+.
Piima vastav märgistus, millel on otsustav mõju veiseliha koguselisele saadavusele alates 2. etapist kuni tapalehmade tarnimiseni, kasvab ka 2022. aastal. 3 protsenti müüdud piimast pärines 4. ja 18,1. taseme loomakaitseprogrammidest.
Lisateavet teema kohta leiate aadressilt: Attitudeform.de
