Toiduainetööstus: mahajäämus rahanduse ja raamatupidamise optimeerimisel

Uuring: Raamatupidamine kui edutegur konkurentsis – avaldatud trendid 2004/2005

Finants ja raamatupidamine muutuvad Saksamaa toiduainetööstuse ettevõtete jaoks üha olulisemaks. Rohkem kui pooled ettevõtted nõuavad sellelt alalt paremat, täpsemat ja kiiremat infot, kuna andmed on sisekontrolli ja finantskommunikatsiooni jaoks üliolulised. Andmete ajakohasus, detailsus ja kvaliteet on ettevõtete hinnangul konkurentsieeliste saavutamise oluliseks eelduseks.

Infotehnoloogial on seega suur tähtsus kõigis raamatupidamisvaldkondades – rohkem kui 50 protsendil ettevõtetest, mille aastakäive jääb alla 50 miljoni euro, on järelejõudmist ees. Ligikaudu 70 protsenti valdkonna ettevõtetest ei tee aasta jooksul mingeid finantsandmeid välistele adressaatidele kättesaadavaks. Seni on HGB kohane raamatupidamine domineerinud nii ettevõttesisesel kui ka välisel eesmärgil. Väga vähesed ettevõtted kaaluvad praegu finants- või kontrolliosakondade ümberpaigutamist välismaale. Need on käesoleva uuringu olulisemad tulemused Raamatupidamine kui konkurentsi edutegur - Trends 2004 / 2005, mille PricewaterhouseCoopers (PwC) koostöös Saksamaa Toiduainetööstuse Föderaalse Assotsiatsiooniga e. V. (BVE) on välja kujunenud.

Tööstust kujundavad tugevate kaubamärkidega keskmise suurusega ettevõtted

Üldiselt esindavad küsitletud ettevõtted majandusharu, mida iseloomustavad tugevalt keskmise suurusega ettevõtted. Siin on fookuses ettevõtted, mille aastakäive on 100–250 miljonit eurot ja töötajaid on ligikaudu 500. Rohkem kui pooled ettevõtted tuginevad ärimudelina kaubamärgikaupadele. Vaid kümnel küsitletud ettevõttel on asukoht teistes Euroopa riikides ja ainult kolmel osalejatest on asukoht väljaspool Euroopat. Suurel osal sektori ettevõtetest on tugevad riiklikud või isegi regionaalsed sidemed.

Suurenenud finantsaruandluse läbipaistvus IFRSi kaudu

Ka finants- ja raamatupidamisülesannete sisseostmine välismaale ei ole praegu enamuse küsitletud ettevõtete jaoks probleemiks. Sellegipoolest tunnevad tööstusharu kulusurve ning riiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade tõttu üha rohkem toidutootjaid sunnitud muutma oma rahanduse ja raamatupidamise professionaalsemaks ning kohandama ülemaailmseid standardeid.

IFRS sisefinantseerimise ja raamatupidamise alusena

Uuringu kohaselt on seni vaid üheksa küsitletud ettevõtetest kohustatud alates 2005. aastast IFRS-i standardite järgi raamatupidamist läbi viima - need kuuluvad suurima käibega ettevõtete kategooriasse. Ülejäänud 53 ettevõttest, kes ei pea IFRS-i kasutusele võtma, kavatseb 15 (28 protsenti) koostada oma raamatupidamisaruanded vabatahtlikult IFRS-i järgi. Enamik 24 IFRS-i kasutavast või seda kasutada kavatsevast ettevõttest seab eesmärgiks igakuise IFRS-i järgse aruandluse.

Suur mahajäämus nõudlus sisekontrollisüsteemide järele

Enam kui pooled küsitletutest (52 protsenti) ootavad sisekontrollisüsteemi regulatsioonide karmistamist. Uuringus tuvastasid 100–500 miljoni euro suuruse müügikäibega ettevõtted sisekontrolliga palju järelejõudmist. 69 protsendil osalejatest on juba olemas riskijuhtimissüsteem – suurimad puudujäägid selles vallas on keskmise müügiklassi (100 kuni 250 miljonit eurot) ettevõtetel.

Finantsaruandlus ja kontrolling suuremate ettevõtete fookuses

Rahanduse ja raamatupidamise professionaalsuse ja automatiseerimise suundumus kajastub personalis ja ettevõtetes kasutatavates IT-süsteemides: Uuringu järgi on ettevõttes seda rohkem töötajaid kontrollimise ja finantsaruandluse strateegilistes valdkondades ning seda vähem võlgnevused ja arved.

PwC ja BVE uuringu kohaselt näeb üle 70 protsendi keskmise ja suurema müügiklassi (alates 100 miljonist eurost) ettevõtetest võlgnevuste ja kontrollimise valdkondades arenguvajadust. Seni on aktsionäride väärtuse näitajaid esitanud vaid 30 protsenti küsitletud ettevõtetest, selgub uuringust. Väikestes ettevõtetes, mille aastakäive jääb alla 50 miljoni euro, valitseb soov paremini korraldada arvete kontrollimist ja saadaolevaid arveid.

Rohkem töötajaid ja parem tehnoloogia tähendab, et finantsaruandeid ja põhinäitajaid saab kiiremini määrata ja edastada: üle 70 protsendi suurematest ettevõtetest (aastakäive 250 miljonit eurot või rohkem) koostavad ettevõttesisesed kuu-, kvartali- ja poolaastaaruanded kümne tööpäeva jooksul. päevadel.

Uuring „Raamatupidamine kui edutegur konkurentsis – Trendid 2004/2005 saate Telli siit.

Allikas: Bonn [bve]