Kas olete valmis säästvate putukate suupisteteks? ;-)

Võib kasutada ka lihatööstuses! Putukaburgerid, praetud rohutirtsud jne: Hohenheimi ülikooli tudengid uurivad noorte suhtumist. Võrreldes liha- või piimatoodetega on ökoloogiline ja kliima tasakaal suurepärane. Liigikohane suhtumine? Pole probleemi! Tänu kõrgele valgusisaldusele ja väärtuslikele mikroelementidele suudavad putukad veenda ka toitumisfüsioloogias. Sellegipoolest on selles riigis endiselt palju kahtlusi jahuusside, rohutirtsude ja muu taolise tarbimise osas.Põhjust, et Stuttgarti Hohenheimi ülikooli tudengid võiksid teemaga lähemalt tutvuda „Teadusaasta 2020 – Biomajandus“. Alternatiivsete valguallikatena võivad putukad anda olulise panuse homsesse jätkusuutlikku majandusse. Humboldti ümberlaaditud projekti raames uurisid nad lähemalt, kui avatud on kaastudengid erinevatelt kursustelt sellele.
 

Miks nii paljud inimesed söövad krevette, aga mitte rohutirtse? Jessica Bartholomä, kes õpib Hohenheimi ülikoolis toitumisteadust, on selle küsimusega tegelenud sellest ajast peale, kui nägi aruannet söödavate putukate ökoloogilistest eelistest.
 

"See ei tundu olevat maitse ise," usub bakalaureusetudeng. Enesetesti on ta juba teinud: „See, kuidas putukad maitsevad, sõltub eelkõige nende valmistamise viisist. Krõbedaks fritüüritud ja maitsestatud, võivad need olla näiteks soolaseks vahepalaks. Seevastu putukajahuga valmistatud nuudlitel pole peaaegu mingit oma maitset. 
 

Nauding on mõistuse asi
Kui putukate tarbimist selles riigis seostatakse mitte vähemtähtsamaimana teleris tehtud jälestustestidega, siis paljudes Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika piirkondades on putukad menüü traditsiooniline osa. Valkude, aga ka näiteks raua ja A-vitamiini rikkad võivad anda olulise panuse tasakaalustatud toitumisse. 
 

„Usun, et kliimakriisi ja maailma rahvaarvu kasvu silmas pidades võiksid putukad tulevikus meie jaoks jätkusuutlikus ja tervislikus toitumises olulist rolli mängida. Üksikud tooted nagu burgeripihvid või pasta on juba poelettidele jõudnud. Mind huvitab, kas ja kuidas suhtumine sellistesse nišitoodetesse muutub,“ räägib Jessica Bartholomä. 
 

Praegune Humboldti ümberlaaditud projekt Hohenheimi ülikooli toitumisteaduse instituudis puudutab täpselt seda küsimust. Esmalt said õpilased ulatuslikul kirjanduse otsingul ülevaate uurimisolukorrast. Seejärel koostasid õpilased koos projekti juhendaja Sandra Floryga oma veebiküsitluse.

Skeptilisus valitseb endiselt
Anonüümses küsitluses osales kokku 140 inimest vanuses 19–35: toitumis-, sotsiaal-, tehnika- ja loodusteaduste (sh põllumajandusteadused ja meditsiin) kursustelt 35 õpilast. 
 

„Tegelikult olime eeldanud, et toitumisteaduste tudengid on teemale eriti avatud. Tegelikult tekkis aga vastupidine pilt: vaid 3,6% väitis, et on varem putukaid söönud. Sotsiaalteaduste valdkonnas seevastu on see osakaal 40%,“ teatab projektijuht Sandra Flory. 
 
Kui rääkida putukate integreerimisest igapäevasesse toitumisse, siis kokkuvõte on see, et kõikide kursuste õpilaste valmisolek on ühtviisi ettevaatlik: skaalal 1 (= ei ole üldse valmis) kuni 5 (= kindlasti). keskmine aktsepteerimine kõigi nelja rühma hinded vahemikus 2,0–2,25.
 

Silm sööb sinuga kaasa
Erinevat tüüpi putukatel on küsitletud õpilastele erinev isuäratav mõju: näiteks 99% uuritavatest keeldus prussakatest, samas kui 50% võis ette kujutada rohutirtsude ja rohutirtsude söömist. Seevastu 35% ei kiida heaks igasuguste putukate söömist. 
 
Paljude õpilaste jaoks mängib määravat rolli ka manustamisvorm: 33,6% väitis, et soovib putukaid tarbida vaid töödeldud kujul. Kõrgeimad aktsepteeritavad väärtused saavutasid burgeripihvid, millele järgnesid putukajahu ja nuudlid. Seevastu leiva, küpsiste või putukatega kapslite suhtes olid küsitluses osalejad veidi vähem vastuvõtlikud. 
 
«36% vastanutest on nõus sööma terveid putukaid praetult. Kuid vaid 6,5% küsitletutest väitis, et nad tahavad putukaid süüa ainult nähtaval kujul,“ lisab Jessica Bartholomä.

Motiiv Uudishimu võidab
Humboldti ümberlaadimise projektis osalejad soovisid ka oma katsealustelt teada, miks nad otsustavad putukaid süüa. Kui heakskiit on 64%, kaalub uudishimu selle selgelt üles. Keskkonna- ja loomakaitse on seevastu teisel kohal 46% ja vaid 17% küsitletud õpilastest tõi tervise määravaks motiiviks. 
 
“Projekti tulemused ei ole esinduslikud. Sest Humboldt reloaded projekti kontekstis keskenduti esialgu sobivate meetodite ja fookuspunktide väljafiltreerimisele. Õpilased õppisid tundma terviklikku uurimisprotsessi,” selgitab projektijuht Sandra Flory. «Sellegipoolest annavad saadud andmed esmamulje. Tulevikus oleks huvitav valimi suurust suurendada või näiteks võrrelda seda teiste vanuserühmade või sotsiaalsete miljöödega.
 
Teemat soovitakse muuhulgas süvendada septembris Humboldti taaslaetud suvekooli “FUTURE LABS – Redesigning Life” raames. Seejärel on õpilastel võimalus arutleda rahvusvaheliste ekspertidega söödavate putukate potentsiaali üle inimeste ja loomade toitumises, pidades silmas jätkusuutlikkust ja toitumisaspekte.
 

Taust: Humboldt laaditi uuesti
Humboldti uuesti laaditud reformiprojekti eesmärk on tekitada õpilastel algusest peale teadusest põnevust. Õpilased töötavad väikestes uurimisrühmades optimaalse juhendamisega. Projektid viiakse ellu plokkidena või semestri jooksul ühe kuni kahe semestri jooksul. Humboldt reloaded käivitati aastal 2011. 2014. aastal autasustasid Saksa teaduse doonorite ühendus ja ülikoolide rektorite konverents Prof. Martin Blum kui Humboldt reloaded algataja pälvis Ars legendi auhinna suurepärase õppetöö eest. Föderaalne Haridus- ja Teadusministeerium (BMBF) rahastab Humboldti ümberlaadimist teisel rahastamisperioodil aastatel 2016–2020 ligikaudu 7,5 miljoni euroga õppekvaliteedi pakti kaudu. 
 

TAUST: Teadusaasta 2020|21 – Biomajandus
2020. ja 2021. aastal keskendub teadusaasta biomajandusele – ja seega jätkusuutlikule biopõhisele majandusele. See seisneb looduslike materjalide ja ressursside tootmises ja kasutamises säästval ja uuenduslikul viisil, asendades seeläbi fossiilseid ja mineraalseid tooraineid, muutes tooteid keskkonnasõbralikumaks ja säästes bioloogilisi ressursse. See on kliimamuutuste, maailma rahvastiku kasvu ja liikide drastilise vähenemise ajal vajalikum kui kunagi varem. Föderaalse Haridus- ja Teadusministeeriumi (BMBF) korraldatav teadusaasta biomajandus tõstab teema tähelepanu keskpunkti.

Biomajandus on Hohenheimi ülikooli põhiteema teadusuuringutes ja õpetamises. See ühendab põllumajandusteaduskonna, loodusteaduste ning majandus- ja sotsiaalteaduste teaduskondi. Bioökonoomika teadusaastal teavitab Hohenheimi ülikool selle teemaga seotud eksperte ja avalikkust arvukatel üritustel.

https://www.uni-hohenheim.de/

Kommentaarid (0)

Siin pole veel ühtegi kommentaari avaldatud

Kirjuta kommentaar

  1. Postitage kommentaar külalisena.
Manused (0 / 3)
Jagage oma asukohta
Meie esmaklassilised kliendid