Stevia ei ole tervislikum kui teised suhkruasendajad
Kuna eemaldamine diabeediga tooted turult kehtib, et kõik tervislik toit on põhimõtteliselt sobivad nii diabeetikutel kui mitte-diabeetikutel. Ainult inimesed, kes kannatavad fenüülketonuuria ja kaasasündinud ainevahetushaigus, kuid vajavad magusained, stevia on hea alternatiiv, nii Matthaei.
Stevioolglükosiidid, kõnekeeles "stevia", on alates 2011. aasta detsembrist Euroopa Liidus magusainetena heaks kiidetud nimetuse "toidu lisaaine E 960" all. Steviat saadakse taimest "Stevia rebaudiana", tuntud ka kui "magusrohi" või "mesirohi". Stevia on kakssada kuni kolmsada korda magusam kui suhkur ja sellel pole praktiliselt mingit energiat. Stevioolglükosiidide tarbimine loetakse kahjutuks, kui järgitakse nelja milligrammi päevast kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Praegu on ebaselge, kas üleannustamise oht on olemas. Stevia ei ole kaariest soodustav ega kantserogeenne, ei kahjusta geneetilist materjali ega mõjuta sündimata lapse viljakust ega arengut.
See kehtib ka teiste magusainete kohta, rõhutab professor dr. meditsiiniline Andreas Fritsche, DDG pressiesindaja Tübingenist. Ameerika diabeediühing "American Diabetes Association" on testinud viit kunstlikku magusainet ja kuulutanud need kahjutuks: atsesulfaam, aspartaam, sahhariin, sukraloos ja neotaam. "Puuduvad usaldusväärsed teaduslikud tõendid selle kohta, et need magusained on soovitatud kogustes kantserogeensed," selgitab Fritsche.
DDG ekspert vaidleb vastu ka mõnikord kõlavale väitele, mille kohaselt võivad magusained või väidetavalt sellega kaasnev insuliini vabanemine vallandada näljahoogusid ja tekitada isegi sõltuvust. "Kui üldse, saadab insuliin kõhnade inimeste ajule küllastussignaali," ütleb Fritsche. Seevastu ülekaalulistel inimestel on aju tõenäoliselt insuliini suhtes tundetu. Seetõttu ei pruugi küllastussignaal enam ajju jõuda. "Kõige selle järgi, mida me praegu teaduslikult teame, ei saa ei suhkur ega magusained sõltuvust tekitada," selgitab Fritsche. Sellest hoolimata peaks igaüks olema ettevaatlik, et mitte tarbida päevas rohkem magustajakoguseid ega üle 50 grammi suhkrut.
Stevia on vaid hea alternatiiv inimestele, kes põevad väga haruldast ainevahetushaigust fenüülketonuuriat ja kes vajavad ka suhkruhaiguse tõttu magusaineid. Igaüks, kes põeb fenüülketonuuriat, ei talu aminohapet fenüülalaniini. Kuna magusaine aspartaam sisaldab fenüülalaniini, peavad haiged seda vältima – stevia seevastu, nagu teised magusained, ei sisalda fenüülalaniini. "Samas ei tohiks see Saksamaal enam kui tosinat inimest puudutada," rõhutab Fritsche.
Vahepeal on uuritud, miks stevia ei maitse mitte ainult magusalt, vaid ka kibedalt. Selle tagavad kaks maitseretseptorit hTAS2R4 ja hTAS2R14, nagu selgitasid välja Müncheni tehnikaülikooli ja Saksamaa Potsdam-Rehbrücke Inimtoitumise Instituudi (DIfE) teadlased. Kõrgetes kontsentratsioonides tekitab stevia lagritsataolist kibedat maitset.
Allikas: Berlin [DDG]
