Omavalitsuste pingutada lähenemine rikkumise toidualaste õigusnormide

Praktikud kohtumine Akademie Fresenius näitab uute määruste ja võimalike ohtude Tootmine ja tarbimine toidu

Ei, sest viimastel hobuseliha skandaal on "ohutu toidu" ja väljapoole tööstusharu - sõna otseses mõttes - "kõik raev". Tarbijad on segaduses kui kunagi varem ja on skeptilised, mida müüjad ja tooted võivad nad tõesti usaldavad ja on soovitatav, kus eelistavad olla ettevaatlik.

Millised tagajärjed saadud toit skandaalid viimastel aastatel asutuste kohta, kuidas luua firma rohkem turvalisust tootmise ja tarneahela ja milliseid uusi riske tuleb arvestada juba kogenud esindajad valdkonnas kvaliteedi tagamise ja juhtimise Regulatory Affairs ja laboratoorsed ja hügieeni juhtimise kohta 5. "QS-juhtimine kohtumine" Akademie Fresenius kell 12. ja 13. Juuni 2013 Kölnis.

Konverentsil rääkis Britta Schink Föderaalse Toidu-, Põllumajandus- ja Tarbijakaitseministeeriumi (BMELV) nimel kehtivatest ametlikest teabejuhistest, mis toiduseaduste rikkumiste korral mängu tulevad. Toidu, tarbekaupade ja söödaseaduse (LFGB) lõike 40 lõike 1 lõike 2 punkti 4a uus regulatsioon, mis jõustus 28. mail 2013, annaks ametivõimudele võimaluse pärast nõuetekohast. Arvestades, teavitada avalikkust, kui on põhjendatud kahtlus, et LFGB määrusi on rikutud olulisel määral, võttis Schink kokku uue regulatsiooni tuuma. Uue määruse taustaks on eelkõige viimased sündmused seoses deklareerimata hobuseliha sisaldavate toiduainetega, mis näitasid, et seni kehtinud regulatsioonid ei taganud alati kiiret ja asjakohast teavitamist, jätkas Schink. Seetõttu saavutati 2012. aasta sügisel laialdane poliitiline konsensus lõike uue määruse suhtes. Seoses oletatava "mitte väheolulise ulatusega" märkis Schink, et ühelt poolt tähendab see lubatud piirväärtuste, piirnormide või maksimumkoguste ületamist. Teisalt käsitletakse ka juhtumeid, kus rikutakse oluliselt või korduvalt muid seaduse piiresse jäävaid sätteid, mille eest on oodata rahatrahvi vähemalt 350 eurot.

Euroopa Kohtu hiljutise otsuse kohaselt ei ole kahtlused, mis on tekkinud muudetud lõike 40 vastavuses Euroopa õigusega, põhimõtteliselt asjakohased, kuna lõige liigitati kui "ei ole a priori Euroopa õigusega vastuolus". See küsimus pole aga veel lõplikult välja selgitatud ja näha on, kuidas edasine riiklik jurisdiktsioon kujuneb, rõhutas Schink. Seevastu föderaalvalitsus on juba võtnud selge seisukoha: tema arvates annab lõige väärtusliku panuse tarbijakaitsesse, kuna tarbijad saavad ise otsuseid teha vaid siis, kui neil on kogu asjakohane teave, järeldas Schink.

Tooraine: riskiriikidest ostes olge ettevaatlik

Tooraine kvaliteet ja töötlemine on ohutu toiduga seoses alati tundlik teema. Eelkõige kujutavad tarneallikad endast suurt julgeolekuriski. Bernhard Müller (Safefood-Online) andis erialakonverentsil teavet teemal "Riskide tuvastamine ja juhtimine tooraine hankimisel" ning nimetas suurimaid väljakutseid monitooringule: Peamine probleem on tootmisprotsesside läbipaistmatus, mis Müller selgitas, et kultuuriliste erinevuste tõttu toidukäitlemises suurenevad keelebarjäärid ja õigusliku arusaamise puudumine teemast kolmandates riikides. Lisaks raskendavad tooraine hankimist ja kontrolli raskesti arusaadav või ainult puudulik dokumentatsioon, transpordiriskid ja asjaolu, et organisatsiooniliselt on võimalik vaid pisteline proovide võtmine.

Sellele vaatamata on toidukäitlejatel kohustus tuvastada kõik võimalikud ohud ja võimaluse korral neid ennetada, kõrvaldada või vähendada vastuvõetava tasemeni. Ohud peavad olema nii kontrolli all (sh toorained ja pakendid), et oleks tagatud toiduohutus – see vastutus on olemas ka siis, kui toit imporditakse EL-i välisest riigist. Toiduohutuse osas on eriti ohustatud riigid, kus on madal arengutase ja/või kõrge korruptsioonitase, mis üldiselt ei suuda täielikult või ainult raskustega vastata Euroopa standarditele, ütleb Müller.

Kasvu konkurentsivõime indeks (GCI, Global Competitiveness Index) või korruptsioonitõenäosuse indeks (CPI, Corruption Perceptions Index) annavad orientiiri, milliste riikide kohta see kehtib. Müller tõi välja, et riik tuleks alati liigitada riskiriigiks, kui ametlikest allikatest (EL: RASFF, Food and Feed kiirhäiresüsteem) või sisemiste intsidentide või kaebuste põhjal tekkis kahtlus tarnitava kauba ohutuses.

Kaitsemeetmetena soovitas Müller luua võimalike ohtude seiresüsteemi, integreerida riskijuhtimise temaatika olemasolevasse juhtimissüsteemi ning rakendada ennetavaid meetmeid, et vältida tagasikutsumist või tagastamist.

Uus allergeenirisk: lihaallergia

Ainuüksi Saksamaal kannatab toiduallergia all kuus protsenti elanikkonnast. Suur osa allergia vallandajatest (90 protsenti) on juba teada: märgistamist vajavad allergeenid on munad, soja, pähklid ja koorikloomad. dr

Christoph Persin (Eurofins) selgitas oma ettekandes, millistel teemadel peaks praktiline allergeenide juhtimine praegu valvsalt silma peal hoidma. Näiteks esitas Persin 2012. aasta uued arvud, mis näitavad, et vähesel hulgal tooteid, mis kuuluvad kohustuslikule märgistamisele, müüakse endiselt ilma vastava deklaratsioonita. Persini sõnul oli testis kõige rohkem positiivseid proove allergeenide sinep, mandlid, sarapuupähklid, piim ja gluteen. Eelkõige gluteeni puhul leiti toodetes palju leide, millest mõned isegi väitsid, et need on sellest allergeenist "vabad". Väga sagedased olid ka positiivsed ilma deklareerimata leiud šokolaadis (allergeenid: piim ja sarapuupähkel) ja vürtsipreparaatides (allergeen: sinep). Persin tõi välja, et allergeenid peavad olema seadusega koostisosade loetelus esile tõstetud ning ka lahtise kauba märgistamine on alates 13. detsembrist 2014 kohustuslik. Lõpuks teatas ekspert uuest allergiavormist, mida pole pikka aega täheldatud ja mida varem tunti kui "lihaallergiat" või "lihaallergiat".

"a-gal allergia". Persini sõnul ärkavad haiged sageli öösel allergiliste reaktsioonidega, mis võivad ulatuda anafülaktilise šokini. Nendel juhtudel on liha tarbimine tavaliselt kolm kuni kuus tundi tagasi, nii et esialgu pole allergiat kahtlustatud. Juhuslik tähelepanek aitas aga asjale selgust tuua: allergiatest mõjutatud inimesed reageerisid puugihammustustele tugevate nahareaktsioonidega ja alfa-gal-vastaste IgE antikehade moodustumisega.

Siit ka seletus hilinenud allergilise reaktsiooni kohta pärast liha söömist:

Terapeutilise antikeha ("tsetuksimab") kasutamine põhjustab mõnel patsiendil pärast ühekordset annust tõsiseid allergilisi reaktsioone, mis on tingitud sisalduva alfa-galaktoosi (a-Gal) suhkru struktuurist, selgitas Persin. Välja arvatud inimesed ja ahvid, esineb see kõigi teiste imetajate kudedes ja inimkeha tunneb selle ära kui tulnukat. Kõnealust suhkrustruktuuri tuleks seega nüüd käsitleda allergeenina ja seda tuleb allergeenide ohjamise osana arvesse võtta, rõhutas Persin.

 

Konverentsi dokumendid, sealhulgas skriptide Kõik ettekanded saavad Fresenius konverents hinnaga 295, - euro, millele lisandub käibemaks juures Akademie Fresenius põhineb ...

Kontakt:

Akademie Fresenius GmbH
Annika Koterba
Alter Hellweg 46
44379 Dortmund

Telefon: 0231-75896-74
Faks: 0231-75896-53

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu Et näidata JavaScript peab olema sisse lülitatud! 
www.akademie-fresenius.de 

Allikas: Dortmund, Köln [ Freseniuse Akadeemia ]