Mida saab loomakasvatus, mida ta tahab, mida ta peaks tegema?

Milliseid omadusi kariloom pärib, kui olulised on need omadused majandusliku loomakasvatuse või loomade tervise seisukohalt ning kas jõudlusaretamisel on bioloogilised või eetilised piirid? Nendele ja teistele küsimustele soovis vastust saada tänavune Loomatervishoiu Akadeemia (AfT) kevadsümpoosion, mis toimus 7. ja 8. märtsil Montabauri lossis.

Paljud esinejad selgitasid oma teemasid piimakarjakasvatusest lähtuvalt. Tänapäeval saab asjakohaseid tunnuseid registreerida pärimismudelite kaudu aretusväärtuste hindamise kaudu. Aretusväärtuse hindamise instrument suubub praktilisse aretustöösse ja seda kasutatakse praktikas. Lisaks puhastele jõudlusandmetele, näiteks piimakarja piimakogusele, on tähelepanu keskmes viljakusnäitajad. Kasvab ka aretusväärtuse "tervis" tähtsus. Aretusväärtuse hindamise raames kasutatakse üha enam objektiivselt tuvastatavaid tunnuseid, näiteks piima progesterooni väärtusi või uusi meetodeid, nagu kromosoomi segmentide tuvastamine. Genotüübi andmed sobivad eriti hästi selliste tunnuste tuvastamiseks, mis ei esine kunagi või harva homosügootsel kujul või on vaid vähesel määral pärilikud.

Suurepärane võimalus "täppiskasvatus"
Loomakasvatus ja molekulaargeneetika on viimastel aastakümnetel teinud tohutuid edusamme. Vahepeal on järjestatud tähtsate põllumajandusloomade genoome, et oleks olemas informatiivsed geenikaardid, alustades veistest ja sigadest kuni mesilasteni välja. Molekulaarstruktuuride tundmine võimaldab kasutada uusi aretusmeetodeid, nagu geenide redigeerimine. Nn molekulaarkäärid töötavad palju täpsemalt kui varasemad meetodid. Uute tehnoloogiate edukad rakendusvaldkonnad on näiteks haigusresistentsuse aretus, vaadeldavate veiste aretus või soo määramine. Samuti on võimalik aretada loomi, kes suudavad pakkuda spetsiifilisi toiteväärtuslikke tooteid. Biomeditsiinilises loomakasvatuses saab juba toota loomi ravimite tootmiseks või kasvatada transgeenseid sigu elundidoonorluseks. Uued aretusmeetodid võivad seega kaasa aidata ühelt poolt säästvamale loomakasvatusele ja teisalt avada paljutõotavaid väljavaateid haiguste raviks.

võimalused ja piirid
Sümpoosion ei käsitlenud ainult küsimust "mis lahti", vaid ka loomade füsioloogilistest piiridest, mida tuleb jälgida. Näiteks viimase 20 aasta jooksul on tõu "Deutsche Holstein Schwarzbunt" keskmist laktatsioonivõimet võimalik suurendada 7.000-lt peaaegu 9.500-le kilogrammile piimatootmise valiku abil. Arutati seoseid nende kõrgete saavutuste ja samal ajal varajasest lahkumisest tingitud madalamate eluea saavutuste vahel. Erilist tähtsust tuleb pöörata füsioloogiliselt sobivale söötmisele. Uuringud näitavad, et kõrgetoodanguliste lüpsilehmade söötmine laktatsiooni esimesel kolmandikul, mis ei ole nende vajadustele kohandatud, on tihedalt seotud erinevate haiguste esinemisega. Teine arutelupunkt oli analüüs, millised loomad vastavad ainevahetuse nõuetele ja miks. Huvitavat lähenemist aretamisele on näha laktatsioonikõvera laugemas tõusus vahetult pärast sündi. Neid seoseid tuleb edasi uurida. See hõlmab muu hulgas kõigi iseloomulike piirkondade täielikku fenotüübilist iseloomustust.

Lähtudes arusaamast, et ühe tunnuse ühekülgne aretus võib avaldada negatiivset mõju teistele tunnustele, tulevad rohkem fookusesse nn funktsionaalsed tunnused. Tüüpilised näited on iseloomulikud kompleksid tervis, viljakus või käitumine. Ressursitõhusus muutub säästva põllumajanduse jaoks üha olulisemaks. Funktsionaalsed tunnused on tavaliselt väiksema pärilikkusega ja mõjutatud välistest teguritest, mistõttu on nende töötlemine aretuses raskendatud. Genoomilise valiku abil saab aretusväärtusi määrata ja hinnata ka ilma jõudlusinfota. Jõudluskontrolli selle aretusmeetodiga aga asendada ei saa. Kaasaegsed aretusmeetodid ja sensoripõhine täppisaretus on vahepeal toonud kaasa suure andmetulva. Praegu on suur väljakutse koondada need andmed ja kasutada neid aretuses.

aretus tervise kohta
Aretust haigusresistentsuse saavutamiseks selgitati näidete abil. Tehakse jõupingutusi asjassepuutuvate geenide tuvastamiseks. Sageli on kaasatud mitu geeni. Keerukuse tõttu kasutatakse üha enam tänapäevaseid meetodeid nagu geenide redigeerimine. Eeskujuks toodi PRRS-resistentsete sigade tootmist ning sarnaseid kontseptsioone järgitakse sigade Aafrika katku ning veiste mastiidi ja tuberkuloosi suhtes.

Erijuhtumiks on mesilaste haigusresistentsuse aretus, mille eripära tuleneb mesilase bioloogiast. Ka mesilasema aretusväärtus määratakse jõudlustestidega. "Heade mesilasemade" ülemaailmse kaubanduse tõttu on eriti oluline küsimus patogeenide edasikandumisest aretusmaterjali kaudu. Mesilasperede võime haigusi tõrjuda sõltub suurel määral nende hügieenilisest käitumisest kahjustatud haudme suhtes. Seetõttu on aretuse üheks eesmärgiks kasvatada kolooniaid hügieenilise käitumise suurendamiseks. Viimastel aastatel on tehtud ka suuremaid jõupingutusi haigusresistentsuse või Varroa taluvuse genoomsete markerite tuvastamiseks. Varroalesta levib viirust, mis põhjustab tiibade deformatsioone.

sotsiaalne diskursus
Erivaldkondadena käsitleti edasistes loengutes pärilike haiguste diagnoosimist ja spetsiaalsete sigade kasvatamist biomeditsiinilisteks uuringuteks. Näiteks võiks geneetiliselt muundatud sigu kasutada rakkude, kudede või isegi tervete elundite doonorina. Siirdamised doonorsealt paavianile võimaldavad kõrgeid ootusi äratõukereaktsiooni vähenemise osas. Uudsed diabeediga seotud ravimeetodid tunduvad paljulubavad. Arutati ka loomakasvatuse sotsiaalselt aktuaalseid küsimusi ning seda, kuivõrd saab aretus kaasa aidata konfliktide lahendamisele ühelt poolt produktiivsuse ja teiselt poolt inimese ja looma vahelise suhte vahel. Kaasaegsed toitumissuundumused lääne ühiskondades seavad üha enam kahtluse alla liha- ja piimatoodete tarbimise. Eksperdid näevad kliimakaitsedebatis aga suurt ohtu loomakasvatusele. "Vähem, aga paremini" on nõue, mis peab kajastuma ka loomakasvatuses. Tulevikus ei pea aretuse edenemine enam keskenduma mõnele suure jõudlusega tõule, vaid aretusomadustele, nagu vastupidavus ja tervis. Siiani on ebaselge, mil määral aktsepteerivad tarbijad selliseid meetodeid nagu geenide redigeerimine loomakasvatuses.

Fazit
Sümpoosionil anti ülevaade tänapäeval saadaolevatest aretusvahendite laiast valikust. Sai selgeks, et paljugi on teostatav, kuid kasu tuleb kaaluda. Ühiskondlikud trendid ja loomaeetilised aspektid mõjutavad üha enam teadust ja tõuaretuse eesmärke. Aretusmeetodite, sealhulgas geenide redigeerimise potentsiaal avab aga ka uusi võimalusi erinevate nõuete ühitamiseks.

Allikas ja lisainfo

Kommentaarid (0)

Siin pole veel ühtegi kommentaari avaldatud

Kirjuta kommentaar

  1. Postitage kommentaar külalisena.
Manused (0 / 3)
Jagage oma asukohta
Meie esmaklassilised kliendid