Anuga FoodTec 2022 nõutakse tõhusaid lahendusi
Kiirem, paindlikum, jätkusuutlikum – toiduainetööstus seisab silmitsi arvukate väljakutsetega ja teeb jõupingutusi, et toota ressursitõhusamalt. Taastuvenergia ja nende detsentraliseeritud tootmine annavad täiendavat dünaamikat. Kaasaegsed fotogalvaanilised süsteemid ning soojuse ja elektri koostootmisjaamad elektri, soojuse ja külma koostootmiseks aitavad ettevõtetel säästa tegevuskulusid ja CO2 heitkoguseid. Energia üleminek seab aga tööstusele suuri väljakutseid. Samal ajal kui kliimapoliitika eesmärgid muutuvad üha nõudlikumaks, areneb pidevalt ka tõhususe reguleerimine ELi tasandil.
Toidutootjad, kes soovivad tagada oma varustuskindlust vastavalt seadusandlusele, leiavad Anuga FoodTecist 26.-29 uuendusi, millega oma energiatõhusust ümber korraldada. See näitab, et masinate ja süsteemide projekteerimisel võetakse üha enam arvesse energiakaalutlusi – ja kõik uuendused on alati seotud digiteerimise aspektidega.
Maksimaalne tõhusus jõuülekandes
Oluliseks teguriks on kompaktsed elektrilised ja pneumaatilised komponendid, mis on kohandatud spetsiaalselt suurema tootlikkuse saavutamiseks ja väiksema energiatarbimisega. 2021. aasta märtsis jõustus kogu Euroopas uus ökodisaini direktiiv. Sellest tulenevalt tuli edasi arendada ka standardseid pidevaks tööks mõeldud asünkroonmootoreid. Esimest korda kuuluvad uue määruse reguleerimisalasse ka sagedusmuundurid. Ajamispetsialistid pakuvad juba praegu laiaulatuslikku elektrimootorite portfelli, mis vastavad efektiivsusklassi IE4 nõudlikumatele nõuetele. Tagamaks, et üleminek uutele mootoritele oleks edukas, pakuvad nad oma OEM-partneritele ja lõppklientidele veebipõhiseid tööriistu.
Ajam kui üldine elektromehaaniline pakett on üksikute komponentide energiatõhusa integreerimise kontseptuaalne eeltingimus – olenevalt masina tüübist ja erinõuetest on võimalik säästa 20–50 protsenti energiat. Detsentraliseeritud sünkroonsetel servoajamitel on siin eelis asünkroonsete mootorite ees. Siin mängib rolli ka kaal, sest mida kergem on servomootor, seda vähem ajamivõimsust see nõuab. Säästuefekt, mis lisandub kiiresti 50 või enama servoteljega suure jõudlusega pakendamismasinatesse. Samal ajal liigub järjest rohkem selliseid kooste nagu suruõhuklapid juhtkapist otse masinatesse. Tehasetootjate selle detsentraliseerimisstrateegia tulemuseks on vähem torusid, lühemad voolikud ja väiksem lekkeoht.
Suured andmed energia raiskamise vastu
Lisaks tõhusatele elektrimootoritele ja -pumpadele ning energia taaskasutamise meetoditele on toidutootmises üha enam tähelepanu keskpunktis nõudlusest juhitav energiakasutus. Digitaliseerimine võimaldab tuvastada täiendavat säästupotentsiaali. Tulevikus loovad suurandmed ja iseõppivad algoritmid tervikliku pildi kõigist ettevõtte energiavoogudest kuni kütte-, kliima- ja ventilatsioonisüsteemideni välja. Tootmise, hoonekasutuse ja ilmastiku prognoosiandmeid arvesse võttes viiakse läbi kogu energiakäibe simulatsioon, mille eesmärgiks on kulude minimeerimine ja CO2 kokkuhoid. Selline süsteem ei reageeri tegelikule olekule, vaid juhib energeetilisi protsesse ettenägelikult vastavalt arvutatud elektri-, kütte- ja jahutusvajaduse prognoosidele.
Arukad ja tugevad andurid, mis koguvad andmeid, genereerivad teavet ja edastavad seda reaalajas, on sellise võrku ühendatud energiahalduse 4.0 aluseks. Need salvestavad energiatarbimist ja põhilisi elektrilisi muutujaid. Mobiilirakendused võimaldavad hinnata energiaandmeid asukohast sõltumata. Need salvestavad soojuse, elektri või suruõhu tarbimise kuni üksikute masinate tasemeni ja hindavad neid selgetes juhtimisliidestes. Struktureeritud andmete kogumise kaudu erinevatest allikatest saab peamisi tulemusnäitajaid arvutada ja otse võrrelda nii tervete süsteemide kui ka üksikute tarbijate kohta. Andmete kuvamise viisi saab kohandada. Masinaoperaator saab süsteemi hetkeseisul silma peal hoida, tehase juht on aga huvitatud energiatarbimise ja tootmise statistikast.
Sektori sidumine uue stsenaariumina
Sellised suurandmetehnoloogiad mängivad võtmerolli ka energia ülemineku õnnestumisel ettevõtte tasandilt kaugemale. Ingolstadti Tehnikaülikooli Uute Energiasüsteemide Instituudis on prof Dr.-Ing. Projektis "BlueMilk" teeb Uwe Holzhammer seetõttu konkreetselt kindlaks võimalused, kuidas ettevõtted saaksid aktiivselt kaasa aidata energia ülemineku kujundamisele. "Eesmärk peab olema tulevikus elektri jääknõudluse katmine tuule- ja fotogalvaanilisest taastuvenergiast," kinnitab ta. Holzhammer ja tema meeskond uurivad koos partneritega piimatööstusest, kus saab meiereides fossiilse soojusega asendada sektori sidumise ja taastuvelektri kasutamise ning kus on veel potentsiaali tootmise energiatõhususe suurendamiseks.
Samal ajal tahavad teadlased näidata viise, kuidas energiat paindlikult hankida ja/või pakkuda. Üks lähenemisviis sektori sidumisele, mida "BlueMilk" uurib, on intelligentne soojuse ja elektri koostootmine, kasutades soojuse ja elektri koostootmisjaamu. "Elektrihinnast olenevalt üldisesse toitesüsteemi sisenemise korraldamine avab meiereidele uusi võimalusi mitte ainult tulu teenimiseks, vaid ka CO2 heitkoguste vähendamiseks," selgitab meeskonna teadur Volker Selleneit.
Kui Anuga FoodTeci eksponendid saavad vastata külastajate küsimustele kõigis tootesegmentides lahendusviisidega, siis eksperdid näitavad ka messi ürituste ja kongressi programmis, milliseid meetmeid ja ideid saab toiduainetööstus kasutada energiaprobleemidega toimetulemiseks. üleminek ja soovitud ressursside säästmine.
Boks: MULTIVAC, protsessitehnoloogia, saal 9
Lisainfo, eksponentide nimekiri ning ürituse ja kongressi programm: www.anugafoodtec.de
