Ulatuslik emalehmakasvatus

Uuriti inimeste ja loomade suhet

Ammlehmade arv suurenes märkimisväärselt. Loomadel on vähem kokkupuuteid inimestega. Loomades võib see põhjustada hirmu, agressiivsust ja seeläbi rohkem õnnetusi. Göttingeni ülikoolis valminud väitekirja teemaks oli, kuidas kujundatakse inimese ja looma suhe sellistes ulatuslikes eluasemevormides.

Lisaks tehti karjatamiskatseid ulatuslikult peetavate ammlehmade ja mullikatega ning jälgiti noorte pullide reaktsiooni ammlehmade kasvatamise tavapärastele meetmetele. Pärast kahekuulist kolme nädala pikkust kohtumist inimestega - mida toetas magnetofoni hääl - kaotasid ulatuslikul karjatamisel lehmad ja mullikad inimeste suhtes märkimisväärset häbelikkust. Seejärel vähendati külastusi uuesti, loomad näitasid taas oma esialgset pelglikkust.

Mälutest ühe aasta pärast ei näidanud erinevusi harva külastatud kontrollloomadega (kolm külastust nelja kuu jooksul). Loomade tundmise kohta võeti järgmised meetmed: tähelepanu algus, kaugus põgenemiseni ja kaugus 30 sekundi pärast. Salvestatud hääl üksi ei pannud inimesi sellega harjuma. Kui inimesed praktilistes tingimustes lähenesid erinevat tõugu karjadele, ilmnes üldiselt kerge kohanemisefekt, kuid kaugusomadused olid kõrgeimad kolmes F1 karjas (Salers x Holstein) ja madalaimad kolmes simmentali rühmas; Kaks uuritud Salersi rühma reageerisid ebajärjekindlalt. - Ekstensiivsetest ammlehmakarjadest pärit, kuid nüüd intensiivselt nuumatud noorpullide põnevuse taseme uuringud näitasid suuri individuaalseid loomade erinevusi.

Põnevuse mõõtmiseks võeti kortisooli taset süljes või veres, südame löögisagedust, saba peksmist ja sõiduaega. Pärast regulaarset süljeproovi võtmist langes kortisooli tase suhteliselt madalale platoole. Inimkontaktiga vähem harjunud loomade puhul olid aga sülje kogumine ja vere kogumine sabaveenist võrdselt olulised stressitegurid. Kui loomi hoiti pikemat aega kinni hoides, ei käitunud pulsisagedus ja kortisoolitase ühtlaselt ning ka sabalöökide arv ei andnud usaldusväärset mõõdikut. Uuringu autor tõi välja, et tulemusi saaks paremini kindlustada kõrgema standardiseerimise ja suuremate loomade arvu kaudu.

Allikas: Bonn [Dr. Sigrid Baars - abi]