Mikroorganismid ei vaja passe

Taustteave Kagu-Aasia kodulindude gripi kohta

 Praegu Kagu-Aasias ohjeldamatu linnugripi Euroopasse või isegi Saksamaale toomine on ebatõenäoline. Prof. Dr. Ulrich Neumann Hannoveri veterinaarülikooli kodulinnukliinikust, võimalus edasi levida Kagu-Aasias. WHO eksperdi sõnul võiks "mikroorganismid ei vaja passe", elusate kodulindude või linnukasvatussaaduste vedamine "rohelisest piirist" kaugemale, st varasemad kontrollid ja kaubandustõkked, võiksid sellist edasist levikut soodustada. Haiguse puhangut Saksamaal on karta ainult siis, kui enne 23-i. Nakatunud kodulindude või kodulinnulihatoodete import, mis oleks kokku puutunud kodulindude linnukarjadega - või pärast seda kuupäeva oleks nakkuslikud kodulinnud, munad või isegi elusad linnud imporditud ebaseaduslikult.

Erinevalt Madalmaades puhkenud haiguspuhangust aastal 2003 pole prof Neumanni sõnul täpse patogeeni päritolu kohta üksikasjalikku teavet saadaval. Rotterdami Erasmus MC ülikooli viroloogi prof Osterhausi ulatusliku töö käigus tuvastati epideemia tekitajana tõenäoliselt linnugripiviiruse H7N7 loodusliku pardi rekombinantsena. Seda, mil määral Kagu-Aasias patogeeni H5N1 põhjustatud linnugripi päritolu võib leida ka metslindudelt, ei saa kõige varem põhjaliku teadusliku järelkontrolli abil kindlaks teha.

Hiljutiste meediaaruannete kohaselt koondab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma jõupingutused epideemia ohjeldamiseks Kagu-Aasias keskmise suurusega farmidesse, kus igaühes on umbes 500 looma. Väikeste külalinnukasvatusettevõtete suur hulk on vaevalt kätte saadav. Lisaks ei näita omanikud tõenäoliselt vähe motivatsiooni lasta oma loomi ennetava meetmena tappa, kui neil ei esine haigusnähte. Suuremad loomakasvatusettevõtted alluvad kõige tõenäolisemalt rangetele tõrjemeetmetele – muu hulgas selle loomahaiguse põhjustatud tohutute rahaliste kahjude ja järelmeetmete tõttu. «2003. aastal anti Saksamaal ettevaatusabinõuna isegi mõneks kuuks korraldus sulgeda kodulinnud farmides, kus on rohumaad, tallidesse, et kaitsta varusid paremini viiruse sissepääsu eest. Kuna nakkusoht on avatud pidamissüsteemides loomulikult suurem,'' ütleb prof Neumann. Ja edasi: "Kui varjestatud loomakasvatusest hoolimata on mõjutatud suurte loomapopulatsioonidega intensiivfarmid, siis sageli tajub avalikkus seda valesti, nagu oleks selle loomahaiguse põhjuseks intensiivpõllundus."

Ekspert kirjeldab, et ülioluline küsimus on, kuidas patogeenid populatsiooni sisestatakse. "Sissetoomine ja levik toimub peaaegu kõigi mõeldavate elavate ja elutute vektorite kaudu. Otsustavat rolli mängib siin eeskätt epideemilise hügieeni mitteteadmine või inimeste endi ebapiisav arusaamine epideemiahügieenist. Selle tulemusena soodustavad levikut transporditeede valik, loomade või sööda vedu saastunud sõidukite, munakarpide, saastunud linnulihatoodete või iganädalaste linnulihaturgudega ning lõppkokkuvõttes ka närilisi ja metslinde.'' Kuna viirused võivad ellu jääda. 10 päeva jooksul sobival temperatuuril. Väga nakkavate patogeeni tüvede esinemine mõjutatud piirkondades toob automaatselt kaasa vastava nakkusohu.

Allikas: Bonn [ ilu ]