Praegune ZMP turu trendid
Kariloomade ja liha
Liha hulgimüügiturgudel on nõudlus veiseliha järele veidi tõusnud. Eelkõige saab sujuvamalt turustada noorte pullide esiosa ja nende jaotustükke. Lisaks reklaamiti kampaaniates sageli odavamaid tarbekaupu. Veiseliha kokkuostuhinnad jäid muutumatuks ja mõnel juhul veidi tõusid. Tapamaja tasandil pidanuks aruandenädalal saavutama noorte pullide hindade ülemise serva. Piirkondlikult teatasid tapamajad nädala teiseks pooleks isegi hinnaalandustest. Tapalehmade tootjahinnad jäid suures osas muutumatuks; ainult mõned hinnatipud võeti veidi tagasi. R3 klassi noorte pullide ja O3 klassi lehmade föderaalfond oli 2,51 eurot ja 1,58 eurot tapakaalust kilogrammi kohta, nagu ka eelmisel nädalal. Ka postimüügiett veiselihaga naaberriikidesse tõi muutumatud hinnad. Äri kolmandate riikidega, eriti Venemaaga, sujus senisest sujuvamalt. - Tuleval esmaspäeva roosi nädalal ei ole oodata nõudlust veiseliha järele. Suurte veiste väljamaksehinnad jäävad seega parimal juhul kindlaks. - Kui võrrelda aastaaega, olid hulgimüüjad ja lihunikud vasikaliha nõudlusega rahul. Vasikaliha hinnad jäid enamasti muutumatuks, vaid üksikjuhtudel veidi nõrgemaks. Kindla maksumääraga tapetud vasikate eest said teenuseosutajad muutmata summas 4,34 eurot tapamassi kilogrammi kohta, tingimusel et turutingimused olid tasakaalus. - Hinnad põllumajandusvasikate turul arenesid väga ebaühtlaselt.
Hulgiturgudel oli kampaania fookuses sealiha. Kooskõlas varem tõusnud tootjahindadega tõusid poolete kokkuostuhinnad. Kärbete turustamisel lisandusid olenevalt kaubast ka viis kuni kümme senti. Elusveiste turul kippusid väljamaksete hinnad nädala esimesel poolel veidi nõrgaks jääma. Lisaks pakkumise mõningasele kasvule oli selle taga ka marginaalikadu liha turustamisel. Nädala jooksul müüdi aga saadaolev pakkumine tapamajadele sujuvalt maha ja hinnad püsisid omal kohal. Kaubandusklassi E sigade föderaalne keskmine langes ühe sendi võrra 1,28 euroni tapakaalu kilogrammi kohta. – Karnevalinädalal pole sealihasektoris elavdavaid impulsse oodata. Seetõttu võivad tapasigade väljamaksete hinnad olla tarneolukorrast olenevalt nõrgad. – Põrsaste turgu määras jätkuvalt pingeline pakkumine ja stabiilne kuni elav nõudlus. Põrsaste hinnad jäid seetõttu valdavalt stabiilseks, kuigi mõnel juhul kippusid need ka mõnevõrra kindlamaks muutuma.
Munad ja kodulinnud
Munaturgu iseloomustavad praegu nõrgad tendentsid. Üldiselt on nõudlus püsiv, kuid nõrk. Müügis pole paranemist näha. Munatoodete tööstus on endiselt hästi varustatud. Kui pakkumist oli piisavalt, siis hinnad langesid. – Nõudlus linnuliha turul on hooajal tavaliselt vaikne. Pakutakse laias valikus valikuid, mõningate üleulatustega. Linnuliha hinnad on surve all.
Piim ja piimatooted
Piima tarned meiereidele on stagnatsioonis ja jäävad praegu veidi alla eelmise aasta taseme. Saksamaa võiturul on olukord taas mõnevõrra tasakaalukam. Veebruari keskel müüdi sekkumisametitele ligi 1.600 tonni. Siiski võib eeldada, et müük sekkumises jääb taas soiku. Ühelt poolt väheneb või tootmine tänu väiksematele piimatarnetele, teisalt on viimasel ajal kasvanud huvi eraladustuslepingute vastu. Selleks toodetakse rohkem kaupu. Eksport kolmandatesse riikidesse aitab kaasa ka turusurve leevendamisele. Juustuturg on jätkuvalt üsna tasakaalus. Kodumaine nõudlus tavaliste viilutatud juustude järele on normaalsel tasemel. Pakkumisest piisab kõigi tarnesoovide täitmiseks. Lisaks aitab turul survet leevendada nõudlus kolmandate riikide ekspordi järele. Huvi täispiimapulbri vastu kasvas veidi, kuna hinnad langesid. Nõudlus toidukõlbliku lõssipulbri järele on püsiv ja stabiilsed hinnad on saavutatavad. Seevastu loomasöödatoodete hinnad Euroopas arenevad ebajärjekindlalt; Siin riigis jäid need vaikse nõudlusega muutumatuks.
Teravili ja sööt
Leiva- ja söödaviljaäri on praegu märgatavalt kahanemas, isegi traditsioonilistes toetuskohtades. Põhjuseks on nõudluse järsk langus kõikide kasutusvaldkondade järele. Ka saagikoristusspekulatsioonid avaldavad turule kasvavat mõju. Suurem taliteraviljakasvatus toetab väljavaateid eelmise aastaga võrreldes oluliselt suuremaks saagiks. Selle tulemusena langevad 2004. aasta saagist tarnitavate teraviljahinnad kogu ELis.
Ostuhuvi leivanisu vastu Saksamaa turul on vaevalt mõõdetav; veskid on hästi varustatud. Oli hinnanõrkusi. Veidi on odavnenud ka BLE ladudest pärit nisu. Nõudlus kvaliteetse nisu järele A- ja E-vahemikus kujunes mõnevõrra stabiilsemaks. Sekkumisvarudest leivarukki müügipakkumist suurendatakse eeldatavasti veel 500.000 XNUMX tonni võrra. Seni on aga huvi selliste kaupade vastu olnud hinna tõttu piiratud.
Söödasektoris kahaneb aeglasemalt isegi varem suure nõudlusega söödaoder. Mõnel juhul alandatakse hindu, et mobiliseerida ostuhuvi. Nõrga üldnõudluse tõttu ei saa söödanisu ja tritikalet enam müüa seniste hindadega. Kui Lõuna-Saksamaa laevanduspiirkondades kipub teraviljamaisi olema mõnevõrra nõrgem, siis Loode-Saksamaa toetuspiirkondades on hinnad taas kõrgemad.
Õlleodra äri ei lähe kaugemale kodumaisest ja ELi toodangust pärit kvaliteetsetest üksikutest partiidest. – rapsiseemnete müük püsib nõrk; hinnad satuvad dollari nõrkuse tõttu surve alla. – Tootjad nõuavad segasöödale taas rohkem kui eelmisel kuul; Hinnad jäävad eeldatavasti stabiilseks ja mõnel juhul isegi fikseerituks. Seevastu energiaallikate hinnad on harva stabiilsed ja sageli langevad. Valgusektoris kasvab nõudlus sojajahu järele vaatamata hindade tõusule. Rapsijahu pakutakse taas soodsamalt.
kartulid
Keskmiste kvaliteetide valik on kartuliturul jätkuvalt rikkalik. Tippomadusi seevastu jääb järjest vähemaks. Hinnavahe on seetõttu veidi suuremaks avanema. Tarbimiseks saadaoleval varajasel kartulil ei ole veel suurt turuolulisust; Jaekaubandussektor on aga mõnes valdkonnas juba varasemast üleminekust teatanud.
Allikas: Bonn [ZMP]
