Tarbija kliima: keskmine madal või langustrend?

GfK tarbijakliima uuringu tulemused 2004. aasta juulis

Saksa tarbijate meeleolu pole endiselt heas seisus. Pärast juunis toimunud positiivset arengut läksid kõik näitajad, mis kajastavad Saksamaal tarbijate meeleolusid, juulis uuesti allamäge. See avaldas mõju ka tarbijate kindlustunde indikaatorile, mille jaoks GfK prognoosib augustis 3,4 punkti väärtust.

Eelmisel kuul olid kõik tarbijate meeleolude näitajad, s.o majandus- ja tuluootused ning tarbijate kalduvus suuremaid oste sooritada, oluliselt ülespoole liikunud. Lootus, et seda võidakse pidada esimeseks tunnete muutumise märgiks, ei saanud juulis siiski kinnitust: majandus- ja tuluootuste osas oli eelmise kuu kasv juulis enam kui madal. Ostukaldumus läks ka uuesti allamäge. Sellest tulenevalt prognoosib augustikuu tarbimiskliima - pärast juulis läbivaadatud 3,9 punkti - oluliselt madalamat 3,4 punkti.

See näitab, et tarbijad on praegu selgelt vähem optimistlikud kui ettevõtjad (ifo), finantsanalüütikud (ZEW) ja majandusuuringute instituudid, kes tõstsid järk-järgult selle aasta kasvuprognoosi – seda eelkõige hea ekspordiäri tõttu.

Majandusootused: trend negatiivne

Tarbijatele ei avalda praegu muljet majandusuuringute instituutide järkjärguline Saksamaa majanduse kasvuprognooside tõus kahe protsendi suunas. Olles juunis eelmisest kuust oluliselt optimistlikum, läks juulis 8,5-punktilise miinusega taas allamäge väärtusele miinus 20,5 punkti. Väiksem väärtus mõõdeti viimati 2003. aasta mais. Alates 2003/2004 aastavahetusest, kui näitaja ületas korraks isegi pikaajalise keskmise nulli, on see olnud langustrendis – sest ühe kuu tõusule järgnes järgmisel kuul suhteliselt suurem langus.

Tarbijad on kaotamas usku, et lähitulevikus toimub tõeline majanduslik pööre, mis võib tuua kaasa ka tööturu elavnemise, mida nad eriti loodavad. Jätkuvalt suur töötute arv ja praegu paljudes kohtades puhkevad diskussioonid töökohtade ümberpaigutamise, töötundide pikenemise ja viimasel ajal Hartz IV-ga kasutusele võetud meetmed töötuse ja sotsiaalabi ühendamiseks õhutavad nende kahtlusi, kas erasektor ja poliitika on võimelised algatama majanduse elavdamist – mitte ainult ettevõtjate, vaid ka „väikese inimese tänaval” hüvanguks.

Sissetulekute areng: allapoole kallakuga siksakiline rada

Juulis jätkusid pidevad tõusud ja mõõnad tarbijate ootustes oma isiklikule sissetulekule Saksamaal. Pärast seda, kui näitaja juunis oli oluliselt ülespoole arenenud, langes see juulis uuesti: eelmise kuu 7,5-punktilise tõusu järel 3,5-punktilise miinusega. Sissetulekuootuse näitaja on hetkel 14 punkti miinuses. Alates eelmise aasta keskpaigast on see ühel kuul regulaarselt tõusnud ja siis järgmisel jälle langenud. Sarnaselt majandusootuste indikaatoriga oli ka sissetulekuootuste langus veidi suurem kui eelmise kuu kasv, mistõttu on näitaja veidi langemas.

Ilmselgelt kasvavat pessimismi sissetulekute osas toidab eeskätt suur ebakindlus seoses sellega, milliste finantspiirangutega eramajapidamised tulevikus silmitsi seisavad. Sellele aitab oluliselt kaasa diskussiooni jätkumine tervishoiureformi, pearaha ja kodanikukindlustuse või nende segu üle. Lisaks kasvab hirm töötuse ees, mida – Hartz IV arutelu taustal – tajuvad ähvardavana eelkõige vanemad töötajad. DaimlerChrysleri ja teiste ettevõtete ümber puhkenud arutelud kulude kokkuhoiu, tööaja pikendamise ja töökohtade ümberpaigutamise üle panevad kodanikud tundma end eraettevõtete ebaõnnestunud poliitika ja halva juhtimise "tõeliste" kannatajatena.

Ostukalduvus: pidev vastumeelsus

Enim langes juulis sakslaste ostukalduvus: näitaja langes ligi 13 punkti võrra miinus 37,4 punktile. See teeb lõpu veidi positiivsele trendile, mis oli ilmne vaatamata eelmiste kuude tõusule ja mõõnale. Viimase aja negatiivne areng on otseselt tingitud järk-järgult pessimistlikumaks muutuvatest ootustest nii majanduse kui ka eraisikute sissetulekute arengu suhtes. Mõlemad tegurid panevad tarbijad olema ettevaatlikud, eriti kui nad ostavad kauakestvaid tarbekaupu, näiteks olmeelektroonikatooteid.

Ilmselt on üha enam Saksa kodanikke veendunud, et nemad on reformiarutelude kaotajad. Seetõttu hoiavad nad jätkuvalt oma tarbimiskulutusi tagasi. Kompleksne mõju on see, et tarbijad ootavad hindade tõusu – veel üks tegur, mis pärsib nende tarbimissoovi.

Tarbijakliima: Quo vadis?

Pidades silmas tarbijate meeleolu taas halvenemist ja asjaolu, et kõik tarbijakliimat puudutavad sentimendinäitajad on samuti langustrendis, on prognoositav tarbijakliima üldine nõrgenemine. Tarbijakliima indikaator ennustab augustiks 3,4 punkti pärast juulis korrigeeritud 3,9 punkti.

Palju viitab sellele, et juba kuid kestnud kartus, et eratarbimine ei anna sel aastal majandusarengule tõhusat stiimulit, on täitumas. Ekspordil on ilmselgelt oluline roll. Teisalt jääb sisenõudlus ülejäänud aastaks tõenäoliselt üsna kehvaks. Põhimõttelist pööret on oodata alles siis, kui tarbijad mõistavad, et olukord tööturul on põhimõtteliselt leevenemas ning näha on finantsilise ja kohati isegi eksistentsiaalse ebakindluse lõppu.

uuringu

Leiud pärinevad "GfK-äri teenuse tarbimise ja säästmise kliima", mis on avaldatud GfK turu-uuringud. Need põhinevad igakuised tarbija intervjuusid läbi nimel Euroopa Komisjoni. Aasta esimesel poolel iga kuu umbes 2.000 esindavad valitud inimestel palutakse rotatsiooni korras muu hulgas, kuidas nad hindavad üldist majanduslikku olukorda, nende kalduvusega osta ja nende ootused sissetuleku.

Allikas: Nürnberg [GRP]