Veiselihaturg Saksamaal ja ELis

Ettevaatlik optimism

Lihaveiste turul on viimastel aastatel positiivseid üllatusi nähtud harva. Viimastel nädalatel on Saksa põllumajandustootjad seda enam rahul tapapullide ja lehmade fikseeritud hindade üle. Siseriiklik pakkumine polnud sugugi nii väike, kui fikseeritud hinnad võiksid oletada. Pigem ületasid lahingunumbrid isegi üsna märkimisväärselt eelmise aasta näitajaid. Ehkki Saksamaal väheneb noorte pullide arv lähiaastatel tõenäoliselt, on EL-i komisjon oma pikemaajalistes prognoosides suhteliselt optimistlik.

Veiste loendamise tulemused selle aasta maist pole veel kättesaadavad. Tundub siiski selge, et spetsiaalne kariloomade nuumamine lammutati enne lahtisidumist tõsiselt. Esialgsed tulemused üksikute föderaalriikide põhjal näitavad, et noorte pullide arvu langus on kahekohalises protsendivahemikus. See suundumus võib jätkuda aastavahetuseni. Sellele viitab vähemalt Saksamaal jätkuvalt kõrge veiste tapmise tase. Sel aastal haakis nädala keskmisele vaatamata väiksemale kariloomade arvule ligi kolm protsenti rohkem veiseid kui 2003. aastal. Tapatavate noorte pullide osakaal kasvas märtsis umbes 40 protsendilt juunis peaaegu 46 protsendini.

Piimalehmade puhul on praeguste teadmiste kohaselt vaatamata viimase paari kuu väga madalatele piimahindadele lehmade arvu tunduvalt väiksem langus, kui mõned vaatlejad eeldasid. Siin pidi olema oma roll, et piimatariif eraldatakse ainult 31. märtsil 2005 saadaolevate põllumajandusettevõtete individuaalse kvoodi alusel. Veiste lisatasude puhul kehtib siiski vaatlusperiood 2000–2002.

Parem müük ja varusid peaaegu pole

Seni on tapmine ja tarnimine Saksamaal olnud üle eelmise aasta taseme ja seega suurem kui esialgu selle perioodi jaoks oodata. Sellest hoolimata suutsid veiste hinnad püsida suhteliselt kõrgel tasemel. Isegi suvevaheajal ei võtnud hinnapakkumised tavapärast summutust. Ilmselgelt aktsepteeris turg suuremat pakkumist probleemideta. Muuhulgas oli Tarbijauuringute Seltsi uuringute järgi eramajapidamiste tarbimine suhteliselt oluliselt suurem kui eelmisel aastal.

Ka veiseliha eksport arenes ilmselt paremini kui eelmisel aastal. Maikuuks olid kohalikud ettevõtted välismaale müünud ​​umbes 156.000 15 tonni veiseliha (toote kaal), mis oli ligi kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Veidi rohkem kui 244.000 protsenti koguekspordist müüdi kolmandatesse riikidesse, peamiselt Venemaale. Lisaks oli maikuuks välismaale läinud umbes 92.000 15 vasikat ja 31 60 lihaveist, 40 protsenti ja XNUMX protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Vasikate peamised kliendid olid Holland ja Itaalia. XNUMX protsenti tapaveistest viidi kolmandatesse riikidesse ja XNUMX protsenti teistesse ELi riikidesse.

Sekkumisvarude ulatuslikul vähendamisel on tõenäoliselt ka veiselihaturu nõudlusele äärmiselt positiivne mõju. Töötlemiseks ja ekspordiks mõeldud veiseliha nõudlus tuli suures osas rahuldada praegusel turul. See asjaolu on tõenäoliselt toetanud jätkusuutlikult tootjahindu.

Lühem pakkumine, hinnatõus?

Keskmises perspektiivis usub enamik vaatlejaid, et veiseliha spetsialiseeritud tootmine väheneb vähemalt Saksamaal märkimisväärselt. Praegu positiivne hinnatõus tõenäoliselt nii palju ei muutu. Igal juhul peaksid veiste kasumliku nuumamise võimaldamiseks ilma lisatasudeta olema hinnad praegusest palju kõrgemad.

Vähemalt pikas perspektiivis usuvad nii ELi komisjon kui ka mõned turuvaatlejad, et veiste kõrgemad hinnad on võimalikud. Pakkumise areng Euroopa turul saab siin määravaks. ELi komisjoni hinnangul tõenäoliselt vanas ELis tarbimine palju ei muutu. Tarbimise edasist langust on oodata ainult uutes ELi riikides. Uued ELi kodanikud tarbivad veiseliha elaniku kohta juba kaks kolmandikku vähem kui vanas ELis tarbijad.

Toodang vähem kui tarbimine

Tootmise puhul laienenud ELis loodavad komisjoni eksperdid pikas perspektiivis vaid mõõdukat langust. Aastatel 2003–2011 ei tohiks see olla isegi kaks protsenti. See peaks veiselihatoodangut veelgi vähendama umbes kuus protsenti, eriti uutes ELi riikides. Vahepeal eeldavad Brüsseli eksperdid, et vana ELi tootmine 2011. aastal on peaaegu sama suur kui 2003. aastal. Vahepeal võib pakkumine siiski tugevalt kasvada. Sest alates 2005. aastast võib Suurbritannias taas turustada üle 30 kuu vanuseid tapalehmade liha. Sellegipoolest jääb veiseliha tootmine Euroopas tarbimisest maha.

2003. aastal ületas Euroopa tarbimise maht esimest korda toodangut. Suure tõenäosusega see keskmise ja pika aja jooksul ei muutu. See tähendab, et pakkumine välismaalt kasvab jätkuvalt. 2011. aastaks loodab komisjon, et import kasvab umbes 30 protsenti. Lihaeksport seevastu peaks sel perioodil vähenema umbes veerandi võrra.

Allikas: Bonn [ZMP]