Liha tarbimine kasvas 2003. aastal

Vaatamata kuumale suvele tarbisid sakslased liha mullu märgatavalt rohkem kui 2002. aastal. Tõusu soodustas kindlasti ka suhteliselt madal tarbijahinnatase. Föderaalse tarbijakaitseministeeriumi ja ZMP arvutuste kohaselt kasvas liha tarbimine Saksamaal 2003. aastal ligi kolm protsenti. Esimest korda pärast BSE kriisi tarbiti elaniku kohta üle 90 kilogrammi – täpsemalt 90,7 kilogrammi. EL-i võrdluses on Saksamaa seega alumisel keskväljal: vanas EL-15 riigis tarbiti eelmisel aastal keskmiselt ligi 98 kilogrammi liha elaniku kohta. 2003. aastal oli inimtoiduks Saksamaal elaniku kohta 61,5 kilogrammi (peale kaod, tööstusliku kasutuse ja loomasööda mahaarvamist).

Liha tarbimise suurenemist 2003. aastal täheldati kõikide lihaliikide puhul. Ainult lambaliha küsiti veidi ettevaatlikumalt. Tarbijate lemmikute tipus on 60-protsendilise osakaaluga sealiha, mille tarbimine kasvas mullu enam kui kilogrammi võrra 55,1 kilogrammini. Nõutud oli ka linnuliha, mis tõusis samuti kilogrammi võrra 10,8 kilogrammini. Veiseliha puhul ei mänginud BSE kriis enam mingit rolli; tarbijate suurema kindlustunde tõttu tõusis tarbimine elaniku kohta 12,8 kilogrammini.

Suurem import katab nõudluse

2003. aastal suudeti suuremat nõudlust liha järele katta vaid osaliselt suurema sisetoodanguga: ettevõttesisene brutotoodang kasvas vaid 0,1 protsenti, kokku tubli 6,88 miljoni tonnini. Kuigi kodumaist sea- ja linnuliha ei toodetud kunagi nii palju kui 2003. aastal, ei piisanud toodangu kasvust üldise nõudluse rahuldamiseks. Täiendavat turunõudlust kattis liha impordi suurenemine, mis kasvas 3,2 protsenti 2,41 miljoni tonnini, ületades ekspordi, mis kasvas 0,6 protsenti 1,88 miljoni tonnini.

Veiseliha puhul kompenseeris nõudluse taastumise omatoodangu oluline vähenemine. Suurenenud import, väiksem ekspordimaht ja varude likvideerimine tasakaalustasid turgu.

Elusloomade väliskaubanduses olid tugevad liikumised. Kui import kasvas 18 protsenti, siis eksport langes sama palju. Impordi järsu tõusu taga oli eelkõige oluliselt suurenenud elussigade tarned Hollandist ja Taanist. Ekspordis vähenes selgelt sigade ja kodulindude tapamassiks ümberarvestus. Veiste puhul oli väike kasum tänu tugevale vasika ekspordile Hollandisse.

Kuna tarbimine kasvas 2003. aastal kodumaisest toodangust rohkem, langes omavarustatuse tase kolme protsendipunkti võrra 92 protsendini.

Allikas: Bonn [ZMP]