Antibakteriaalsete töörõivaste sertifikaat
Kasutamise ohutus läbi bioloogiliste testide ja tõhususe tõendamise
Üha enam töörõivaste tootjaid lisavad oma kollektsiooni antibakteriaalseid tekstiile. Pöördute eelkõige klientide poole hügieenitundlikest valdkondadest, nagu tervishoid ja toiduainetööstus.Vaieldamatult võib arstide ja õdede riietus, nagu ka toiduainetetöötlemistehaste töötajate riietus mängida otsustavat rolli ohtlike haigustekitajate edasikandumises. Antibakteriaalne viimistlus on seega võimas müügiargument kvaliteetsete töörõivaste turustamisel. See kehtib eriti siis, kui tõhusus on tõestatud, st seda on kahtlemata tõestanud neutraalse asutuse praktiliste testide abil. Teisalt tekitab termin "antibakteriaalne" paratamatult küsimusi selliselt viimistletud tekstiilide nahale sobivuse kohta, eriti selle kandja jaoks.
Samuti on kaalukaid õiguslikke põhjusi, sealhulgas toidu- ja tarbekaupade seaduse paragrahv 30, mis sunnivad uuendusliku tekstiili puhul terviseriske välistama. Sellest tulenevalt võivad tekstiiltoodete kasutajad eeldada kasutamise ohutust, nii et terviseriskid on välistatud. Kui tööandja nõuab kindlaksmääratud tööriietuse kandmist või isegi pakub seda, peab ta oma töötajate suhtes hoolsuskohustuse raames tagama, et see on kahjutu.
Sel põhjusel töötatakse välja ja pakutakse Hohensteini Instituudis valideeritud katsemeetodeid, et hinnata teaduslikult objektiivselt antimikroobsete tekstiilide bioloogilist ohutust ja efektiivsust. Nende testide põhiküsimus on riski hindamine, st kas ja kuidas saab hinnata selliste tekstiilviimistluste bioloogilist mõju inimesele, millist kasu materjalid kandjale pakuvad ja kas see kasu saavutatakse ilma lisariskita kandjale. .
Tõhususe testid kvaliteedi tõestuseks
Antimikroobsetest tekstiilmaterjalidest põhjustatud mikroobide vähenemise kvantitatiivseks registreerimiseks on loodud katsesüsteemid, mis seda protsessi konkreetselt registreerivad. Suspensioonitestide, nagu JIS 1902:2002, abil saab valmistekstiilide in vitro maksimaalset saavutatavat "tõhusust" registreerida testitavate mikroobide kasvu pärssimisena. Nii saab tootearenduse käigus võrrelda erinevate materjalide antimikroobset toimet ja tootjal teha valik turuvalmiduse osas. Hohensteini teadlased dokumenteerivad tekstiilide tõestatud antimikroobset toimet sertifikaadiga, mis on end tõestanud neutraalse kvaliteeditõendina ning on otsustajate ja ostjate poolt kõrgelt hinnatud. Samuti on võimalik lasta Hohensteini spetsialistidel pärast 50 töötlemistsüklit kontrollida ja sertifitseerida tekstiilmaterjali antimikroobset toimet. Neutraalne tõestus selle kohta, et toode täidab garanteeritud funktsiooni kogu oma kasutusea jooksul, on antimikroobse tekstiili ostmisel oluline otsustuskriteerium.
Nahatestisüsteemide bioloogilise ohutuse testid
Tekstiilide bioloogilise ohutuse testide aluseks on EN ISO 10993 meditsiiniseadmete bioloogilise hindamise kohta. Olenevalt füüsilise kontakti tüübist ja kokkupuute kestusest täpsustatakse, milliseid riskianalüüse tuleb teha ja milliseid katsemeetodeid võib kasutada. Üksikasjalikult uuritakse tsütotoksilisust (koe taluvust) ning sensibiliseerimis- ja ärrituspotentsiaali.
Tsütotoksilisus
Antimikroobsete tekstiilide koega kokkusobivuse osas tuleb eelkõige uurida, kas tavapärane kulumiskäitumine võib materjalist eraldada potentsiaalselt rakutoksilisi aineid. Tsütotoksilisuse testis vastavalt EN ISO 10993-le luuakse tekstiilist kunsthigilahuse abil ekstrakt. Selle toime inimese epidermisest pärinevatele L 929 fibroblastidele ja HaCaT keratinotsüütidele annab teavet potentsiaalselt tsütotoksiliste koostisosade kohta. Hohensteini Instituut uuris muu hulgas ka hõbedaga viimistletud tekstiilide bioloogilist kahjutust, mida kasutatakse neurodermatiidihaigete ravis.
Ärritus
Klassikaline test aine põletikulise potentsiaali määramiseks on Draize test, mille käigus tilgutatakse uuritavat ainet katselooma silma sidekestale, et teha kindlaks võimalikud ärritused. Selle loomkatse alternatiiviks on teaduslikult tunnustatud kanamuna test koorioallantoismembraanil (HET-CAM). Seda on teiste hulgas kinnitanud Euroopa Alternatiivsete Meetodite Valideerimise Keskus (ECVAM). Sama usaldusväärselt kui loomkatsetes saab töödeldud munaraku veresooni jälgides määrata ka tekstiilmaterjalist eralduda võivate ainete ärritav potentsiaal. Lisaks tsütotoksilisuse testile pakub HET-CAM test ka otsustavat ohutuseelist antimikroobsete tekstiilide kasutamisel.
Fazit
Uute bioloogiliste katsesüsteemide abil saab tekstiilide ja naha vahelisi koostoimeid teaduslikult täpselt registreerida ning võimalikke kasutusviise ja riske tuvastada ja hinnata. Meetodeid saab kasutada antimikroobsete tekstiilide ohutustestidena.
Kontakt:
Hohensteini instituut
Meditsiiniliste tekstiilide kompetentsikeskus
Dr. Dirk Höfer
Hohensteini loss
D-74357 Bönnigheim
Telefon: 07143 271-432
eMail: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu Et näidata JavaScript peab olema sisse lülitatud!
Internet: www.hohenstein.de
Allikas: Bönnigheim [Dr. Dirk Höfer]
