Venemaa linnuliha tootmine laieneb

Kasvava võimsusega tööstus

Venemaa linnulihatööstus on tugeva tõusu äärel. Sest liha tarbimine Venemaal järgib globaalset trendi – linnuliha tarbitakse järjest rohkem. Umbes poole sisenõudlusest katab endiselt import, kuid Föderaalse Väliskaubandusinfo Ameti BfAI andmetel on sisemajandus pidevalt järele jõudmas. Venemaa ekspertide hinnangul võib impordikvoot langeda järgmise kuue aasta jooksul umbes 20 protsendini. Tööstus investeerib, linnukasvatuse ja lihatöötlemise seadmete tarnijate väljavaated paranevad.

Kui veise- ja sealihatootjad ning nende töötlejad kurdavad tohutute probleemide üle, siis linnulihatööstus on aastaid olnud tõusuteel. Kodumaine linnulihatoodang kasvas 766.000. aasta 2000 1,04 tonnilt (rümba mass) 2003. aastal 2004 miljoni tonnini. Ka Venemaa linnulihaeksperdid on tuleviku suhtes optimistlikud: 1,2. aastaks on oodata 2007 miljoni tonni suurust toodangut. 1,8. aastal võis see olla umbes 2010 miljonit tonni ja 2,3. aastal koguni 70 miljonit tonni. Suur ja kasvav osa sellest – umbes 80–XNUMX protsenti – tuleb suurtest tööstusfarmidest.

Linnulihasektori turu kogumahuks on 2004. aastal hinnanguliselt 2,25 miljonit tonni. Import moodustab sellest ligikaudu 1,05 miljonit tonni. BfAI hinnangul tõuseb linnuliha tarbimine 2010. aastaks 4,5 miljoni tonnini aastas, mis tähendaks tarbimist elaniku kohta üle 30 kilogrammi.

Impordikvoodid kaitsevad siseturge

Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele ei ole Venemaa linnulihatööstuse rõõm praegu pilvitu: pärast aastatepikkust arutelu õnnestus tööstuse lobistidel panna valitsus 2003. aasta keskel otsustama liha impordi kvootide üle. Ja 1,05 miljoni tonnise fikseeritud impordikvoodiga on linnukasvatussektor kõige enam kaitstud.

Tööstus ei ole aga meetmete seniste tulemustega rahul. Eelkõige kritiseerivad Venemaa linnulihatootjad ebasoodsat hinnaarengut siseturul. Alates 2004. aasta algusest on hulgihinnad langenud ligikaudu viiendiku võrra. Noteering oleks tegelikult pidanud viima hindade stabiliseerumiseni. Ekspertide sõnul on selle "ebaloogilise" arengu üheks põhjuseks Brasiilia tarnijate impordi tohutu kasv dumpinguhindadega. Seevastu on kirjas import Ukrainast ja Valgevenest. Mõlemale SRÜ riigile ei kehti Venemaa piirangud ja seetõttu kasutavad leidlikud kauplejad neid Venemaale suunduva vahejaamana.

Allikas: Bonn [ZMP]