Jäägid ja saasteained toidus: Freseniuse konverentsil raporteeriti uutest teadustulemustest
Rahvusvahelised eksperdid arutasid Akademie Freseniuse konverentsil “Saasteained ja jääkained toidus” riskihindamise ja vältimise strateegiaid.
Ravimijäägid vees, plii toidus, melamiin piimas ja söödas – saasteained varitsevad kõikjal. Seetõttu on asjakohane koormuse ja riskide hindamine toidu tootmisel ja kauplemisel hädavajalik. Nende ja muude oluliste teemade üle arutlesid Euroopa Toiduohutusameti (EFSA), Euroopa Komisjoni ja erinevate riiklike ametiasutuste esindajad ning eksperdid uurimisinstituutidest, tööstusest ja kaubandusest aprillis 7. rahvusvahelisel Freseniuse konverentsil "Saasteained ja jääkained toidus". 22. ja 23. novembril 2010 Kölnis.Hiina piimatööstus maadleb endiselt kahe aasta taguse melamiinikriisi tagajärgedega, selgub Rahvusvahelise Põllumajanduse Teabevõrgustiku (GAIN) värskeimast raportist. Melamiin on keemiline ühend, mida kasutatakse peamiselt vaikude valmistamisel. Neid võib omakorda leida näiteks katetest, plastikust ja kööginõudest (melaware).
WHO ja EFSA otsivad melamiini piirväärtust
dr Diane Benford Briti Toiduohutusametist (FSA) Londonis arutas melamiiniga saastunud toidu riskianalüüsi. "Kuna melamiini peetakse heaks lämmastikuallikaks, kasutati seda mõnda aega loomasöödas, kuid edutult," lõpetas ta. 2007. aastal importisid söödatehased Hiinast nisugluteeni või riisivalgu kontsentraati, mille tulemusena surid paljud lemmikloomad (koerad ja kassid). Uuringud näitasid, et "ebapuhta" melamiini tõttu oli loomade neerudesse tekkinud melamiini ja tsüanuurhappe kristallide ladestused. Selle eest vastutas tööstusjäätmed, mis koosnesid melamiinist ja muudest struktuurilt sarnastest ainetest. 2008. aastal seostati melamiiniga saastunud imiku piimasegu Hiinas 300.000 XNUMX lapse haigestumisega, kellest mõned surid selle tagajärjel. «Mõlamini oli melamiinilisandiga toit ilmselt mõeldud lämmastikusisalduse suurendamiseks, et simuleerida suuremat valgu osakaalu. Selline pettus on võimalik, kui valgu väärtus arvutatakse üldlämmastiku põhjal,” selgitas ta.
Need sündmused käivitasid hulga melamiiniriski hindamisi, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt. WHO ja EFSA kehtestasid melamiini päevase tarbimise taluvuspiiriks (TDI) 0,2 mg/kg kehakaalu kohta, kuigi väärtuse määramise täpsed raamtingimused varieerusid mõnes osas. Nad märkisid ka, et TDI piirmäär kehtib ainult melamiini kohta ja joobeseisundi tase võib suureneda samaaegsel kokkupuutel melamiini ja tsüanuurhappega. EFSA märkis, et kokkupuude saastamata allikatest pärineva melamiiniga jääb enamiku tarbijate jaoks alla kehtestatud lubatud koguse. Laste ettevaatlik hindamine viitab siiski sellele, et äge toiduga kokkupuude võib olla sellest tasemest veidi suurem. Seetõttu tuleks EFSA hinnangul melamiini erimigratsiooniväärtuses (SML) 30 mg/kg toidu kohta arvesse võtta ka muid kokkupuuteallikaid. WHO ja EFSA hinnangute kohaselt on toidukoodeksis (Codex Alimentarius) määratud maksimaalne lubatud melamiini tase 1 mg/kg imikutoidus (pulbri kujul) ning 2,5 mg/kg muus toidus ja lemmikloomatoidus.
Toidu plii saastumisest põhjustatud võimalikud probleemid: ebakindlus püsib
Plii on keskkonnasaasteaine, mis esineb nii looduslikult kui ka inimmõjul, näiteks kaevandamisel ja sulatamisel või akude valmistamisel. Mõnda aega kasutati pliid paljudes erinevates toodetes, nagu värv, bensiin, toidupurgid ja veetorud. Plii võib aga kahjustada muu hulgas närve, südant ja neere. Kontrollimeetmeid plii reguleerimiseks on Euroopas rakendatud alates 70. aastatest, mis on viimastel aastakümnetel vähendanud nii keskkonna pliisisaldust kui ka inimeste kokkupuudet sellega. Siiski on jätkuvalt mures, kas toidus sisalduvad plii maksimaalsed lubatud tasemed on asjakohased. Et saada praegustele teaduslikele teadmistele tuginev põhjendatud hinnang toidus sisalduva plii terviseriskidele, konsulteerib Euroopa Komisjon EFSAga.
Alan R. Boobis (Londoni Imperial College) selgitas, et EFSA CONTAM Panel tuvastas plii kokkupuute potentsiaalsete kriitiliste tagajärgedena väikelaste närvikahjustused ning täiskasvanutel südame-, veresoonkonna- ja neerukahjustused. Arvutused näitasid, et kliiniliselt oluliste südame- ja veresoonkonnahaiguste ning neerukahjustuste risk täiskasvanutel on praeguse pliisisaldusega toidus madal, kuid seda ei saa välistada suurte koguste tarbimisel. Imikute, laste ja rasedate naiste arenguhäirete pärast ei pruugi ka praegune pliisisaldus väheneda. Pliitoitude riski hindamisel on oluline märkida, et on mitmeid ebaselgusi, mida saaks asjakohase lisateabega selgitada, ütles Boobis.
3-MCPD estrite vähendamine rafineeritud õlides: uued uuringud
Toidurasvas ja -õlis olevad 3-MCPD estrid tekivad peamiselt viimases kõrgtemperatuurilises rafineerimisetapis desodoreerimise käigus. "Desodoreerimine on õliprotsessi kriitiline osa. Kõrged temperatuurid ja pikk ajaperiood soodustavad glütsidüülestrite moodustumist,“ kirjeldas probleemi Magdeburgi piloottehnoloogia (PPM) Peer Fehling. Ta tutvustas uurimisprojekti, mille eesmärk oli hinnata tehnoloogilisi võimalusi 3-MCPD rasvhapete estrite minimeerimiseks rafineeritud õlides. Projekt sai alguse 2009. aasta aprillis koostöös toiduainetööstuse uurimisrühma (FEI) ja Saksamaa Toiduainetööstuse Keskliiduga (BLL). Tulemusi kokku võttes selgitas Fehling, et 3-MCPD ja sellega seotud komponentide teket desodoreerimisel saab vähendada, kui töötlemata õlisid enne töötlemist veega pesta. Sest see eemaldaks ka saasteainete lähteained. Kloriiditase kuni 37 mg/l ei põhjusta täiendavaid 3-MCPD ja glütsidüülestri moodustisi. Lisaks võivad kummide eemaldamine, neutraliseerimine ja pleegitamine kaitsta 3-MCPD ja sellega seotud komponentide moodustumise eest.
Lisaks leidsid teadlased, et glütsidüülstruktuuri lõhkumine aurule sipelghappe lisamisega ei õnnestunud. Paremaid tulemusi saavutasid nad desodoreerimise käigus õlile tahke sidrunhappe lisamisega. Tulevikus uuriksid nad seetõttu, kuidas saab saasteainete teket ära hoida „abiainete“ lisamisega. Deodoriseerimise ajal auru mahtu muutes soovitakse minimeerida saasteainete teket ja seeläbi tagada õli hea kvaliteet. See nõuaks kaheastmelist desodoreerimist erinevatel temperatuuridel, et saaks destilleerida 2-MCPD-d, glütsidüülühendeid ja nende prekursoreid, ütles Fehling.
Konverentsi dokumendid, sealhulgas skriptide Kõik ettekanded saavad Fresenius konverents hinnaga 295, - euro, millele lisandub käibemaks juures Akademie Fresenius põhineb ...
Allikas: Dortmund, Köln [ Freseniuse Akadeemia ]
