Hügieeniline Design Anuga FOODTEC 2009

Terviseohtu praktiliselt võimatu

Toit toota hügieeniliselt ohutu on esmatähtis toiduainetööstusele. Kuna tarbijate tervisele see ei kahjusta nende tooteid. Et seda eesmärki saavutada, masinad ja tootmisprotsessi all hügieenilist tuleb projekteerida. Vahepeal toiduainete tootjad on tunnistanud, et need meetmed aitavad kaasa ka optimeerimise ja seega tõhusust oma protsesse. Hügieenilise tootmise, pakendamise ja ladustamise jaotus on põhjalikult kell Anuga FOODTEC alates 10. kuni 13. Märtsil 2009 valmis.

Tarbija arusaadavalt ei soovi oma saiadesse, jogurtisse või liha sisse kahjulikke mikroorganisme ega puhastusvahendite või masinamäärdeainete jääke. Eelkõige võivad mikroorganismid toitu rikkuda ja isegi haigusi põhjustada. Toiduainetööstus peab võimalikult hügieeniliselt valmistades tagama, et tooted ei ohustaks tarbijate tervist. "Samas pole sellist asja nagu 100 protsenti turvalisus olemas. Ühest küljest pole see teoreetiliselt võimalik ja teisest küljest on toiduainete tootmine praktikas liiga keeruline,“ selgitab professor dr. Herbert J. Buckenhüskes, Saksamaa Põllumajanduse Seltsi (DLG) toiduainete tehnoloogia juht.

Toidutootjad ja masinaehitajad on pikka aega koostööd teinud laiaulatuslikele hügieeninõuetele vastavate masinate väljatöötamiseks. See hõlmab head puhastatavust ja nn surnud ruumide vältimist, st nurkade, kuhu on raske või võimatu ligi pääseda ja kuhu võivad jääda toidujäägid, vältimist. Õigete materjalide valimine, millega toit masinas vahetult kokku puutub, on sama oluline kui kasutatavad määrdeained, mis peavad olema toidule ohutud. «Neid punkte tänapäeval suures osas arvestatakse. Sellegipoolest on üksikutel kriitilistel sõlmedel süsteemides ja protsessides endiselt suur optimeerimispotentsiaal,“ ütleb DLG ekspert. See ei paranda mitte ainult hügieenitingimusi, vaid tavaliselt ka tootmise kuluefektiivsust. Need optimeerimised on võimalikud eelkõige tänu edusammudele analüütikas, materjaliteaduses ja protsessitehnikas, samuti võimalus protsesse arvutis simuleerida. Teadlased uurivad üha enam tausta, kuidas ja miks osakesed pinnale kleepuvad ning seetõttu probleemiks võivad kujuneda ning millised jõud mõjuvad.

Isegi roostevaba terast saab endiselt optimeerida Roostevaba terast peetakse toiduainetööstuses ülimalt hügieeniliseks materjaliks. Kuid see roostetab teatud tingimustel, näiteks protsessi vees sisalduvate kloriidide, puhastus- ja desinfektsioonivahendite või happeliste toiduainete tõttu. Roostetamine muudab materjali omakorda raskemini puhastatavaks. Veelgi enam, see võib saastada ka toitu. Kõrgtugevate roostevaba terase sulamite kasutamisest üksi mõnikord selle probleemi lahendamiseks ei piisa. Seetõttu töödeldakse metallpinda näiteks elektropoleerimisega, elektrokeemilise protsessiga. See vähendab pinna karedust, nii et sellel on vähem rünnakualasid. See muudab selle ka õli- ja rasvavabaks. professor dr Buckenhüskes: „See on kulukas meede, kuid kõrgete kvaliteedinõuete täitmine on farmaatsia- ja biotehnoloogiatööstuses juba ammu levinud.“ Kuid ka toiduainetööstuses on suund selgelt veelgi suurema ohutuse suunas. DLG ekspert: „Lõppude lõpuks ei saa ükski tootja endale lubada Euroopas või maailmas müüdava toote tagasikutsumise kampaaniat.“ Huvitava arenguna näeb ta ka pinnatöötlust, katmist ja struktureerimist nanotehnoloogia abil. See toimib juba klaasiga väga hästi – näiteks dušivaheseinte lootoseefekt on hästi teada. Roostevaba terase puhul pole aga areng veel nii kaugele arenenud.

“Selliste hügieeni parandavate meetmete abil väheneb oluliselt masinate puhastamisel kuluv aeg ja kemikaalide kasutamine. Toidutootjate jaoks on sellel märkimisväärne potentsiaal kulude vähendamiseks, et nad saaksid hügieenilise disaini põhimõtteid rakendada kuluneutraalselt või isegi kasumlikult,“ ütleb professor dr. Buckenhuskes. Pole ime: kuni 40 protsenti toiduainetööstuse üleminekuaegadest on tingitud puhastusprotsessidest. Nende edasiseks automatiseerimiseks ja optimeerimiseks töötab tööstus spetsiaalsete hügieeniandurite väljatöötamisega. Need peaksid määrama puhastamise vajaduse ja paljastama kõik puhastusvahendite jäägid. Uusi meetodeid kasutatakse ka puhastusvahendite disainimisel: vana reegel "palju aitab palju" on ammu enam kehtinud ning üksikjuhtudel on see isegi vastupidiseks osutunud. Tänapäeval teame, et puhastusvahendite ja puhastusprotsesside õige valiku ning kasutatavate materjalide koosmõju on ülioluline.

Puhastusprotsesside optimeerimine pakub suurt huvi ka toidutootjatele, sest paljud inimesed kannatavad allergiate all. Probleemiks on jääkained ehk allergeenid toidus, mis pärinevad varasemast tootmisest. Sellist ristsaastumist tuleb vältida. Sel põhjusel kasutatakse masinaid ja süsteeme kriitilistes valdkondades, nagu gluteenivaba toidu tootmine, mõnikord ainult ühel eesmärgil. "Kuid tavaliselt ei tasu see toidutootjatele pikas perspektiivis ära," ütleb DLG ekspert.

Hügieeninõuetele peavad vastama ka üles- ja allavoolusüsteemid Toiduainete tootmisel ei kehti hügieeninõuded mitte ainult põhimasinatele, vaid põhimõtteliselt kogu protsessiahelale. See kehtib nii pakendamismasinate kui ka lintide, millel toitu transporditakse lahtiselt, või automaatikaüksuste kohta. Hügieeniliselt täiuslik täidis ja pakendamine on eriti oluline, kui toitu pärast seda enam ei kuumutata, et seda säilitada. Nii on see näiteks tänapäevaste toiduainete puhul, mille järele on suur nõudlus, nagu jahutatud toit ehk külmletist värske toit. Paljud tootmisprotsessi lähedale paigaldatavad tehaseüksused, näiteks konveiersüsteemide ajamitehnoloogia, on nüüd projekteeritud vastavalt hügieenilise disaini kriteeriumidele. Selle eesmärk on vältida ristsaastumise ohtu turbulentsest õhust ja mustuse kogunemisest. Kõigele ei ole veel lahendusi: endiselt tuleb pidada kriitiliseks neid tootmissüsteemide valdkondi, kus paigaldatakse elektri- ja pneumaatilisi liine.

Ja inimesed jäävad toiduainete tootmisprotsessi kriitiliseks teguriks. Seadusandja on välja andnud palju määrusi ja nõuab valdkonna töötajate korrapärast koolitamist. "Kuid ülemused ei saa alati kõrvalt seista ja veenduda, et hügieenieeskirju järgitakse," selgitab professor dr. Buckenhuskes. „Töötajad ei ole lihtsalt nii kergesti haaratavad kui masinaid.“ Seetõttu tugevdab ka hügieeniprobleem toiduainetööstuses suundumust kõrgemale automatiseeritusele. Eelkõige kasutatakse üha enam roboteid. Need astuvad rikkumisse, kus masinatel oli varem probleeme, nimelt erineva suuruse, kuju ja konsistentsiga toodetega. Seetõttu on liha- ja kalatoodete valmistamisel endiselt palju inimtegevust, samas kui saia ja saia tootmine on juba suures osas automatiseeritud. Kuid areng jätkub: nüüd laovad robotid vorste plastpakenditesse ja masinad valmistuvad võtma üle aeganõudva krevettide koorimise ülesande. "Kuid toiduainetööstuses on veel palju protsesse, mida saab siiani läbi viia ainult käsitsi," resümeerib professor dr. Buckenhuskes. "Ma mõtlen näiteks rullmoppide keeramisele ja kokkupanemisele."

Lisaks eksponeerivate ettevõtete ettekannetele on Anuga FoodTeci toetusprogramm pühendatud ka peateemale "Hügieeniline disain". DLG, Koelnmesse ja tuntud tehnoloogiapartnerite algatatud erisaates "Robotik-Pack-Line" esitletakse toidu ohutut, kiiret ja hügieenilist tootmist, töötlemist ja pakkimist täisautomaatsel viisil - ilma inimkäeta. kaasatud olemine. Lisaks tegeleb Anuga FoodTec foorumite raames värskete toodete ja aseptilise pakendamise teemadega European Hygienic Equipment & Design Group (EHEDG). Anuga FoodTeci korraldavad ühiselt Koelnmesse GmbH ja DLG (Saksamaa Põllumajandusühing). See toimub 10.-13. märtsil 2009 Koelnmesse saalides 4-10.

Lisateave Anuga FoodTeci kohta:

www.anugafoodtec.com - www.anugafoodtec.de

Allikas: Köln [ Kölni mess ]