Piirkondlik ja jätkusuutlik - tarbijad ostavad teadlikumalt
Pandeemia ajal pööravad tarbijad toidukaupade ostmisel rohkem tähelepanu jätkusuutlikkusele. Üha enam inimesi valib piirkondlikke tooteid. Seda on näidanud kaks sõltumatut uuringut, mille viisid läbi Göttingeni ülikool ja Albstadt-Sigmaringeni rakenduskõrgkool. Göttingeni teadlased küsitlesid pandeemia algusest saadik kolm korda veebis 422 Saksamaa tarbijat nende ostu- ja toitumisharjumuste kohta – 2020. aasta aprillis, juunis ja novembris. Toidukaupade ostmisel on olulisemaks muutunud erinevad aspektid: Võrreldes 2020. aasta juuni ja novembriga, enim tõusid "töötingimused tootmises" (pluss 19,4%), millele järgnesid "loodus- ja liigikaitse" (pluss 16,8%), "regionaalsus" (pluss 16,4%) ning "kliima- ja keskkonnakaitse" (pluss 15,6%). . Olulisemaks on muutunud ka “pikk säilivusaeg” ja “toidu päritolumaa”, samas kui “madalad hinnad” on kaotanud osa oma tähtsusest.
Sellest lähtuvalt olid 2020. aasta novembris ostlemisel esikohal „regionaalsus“ (60,6%) ja „tervislik toit“ (55,7%), millele järgnes „väike plastpakend“ (50,9%). Olulist rolli mängisid ka "loodus- ja liigikaitse" (48,8%), "loomakaitse" (47,8%), "töötingimused" (45,9%) ning "kliima- ja keskkonnakaitse" (45,3%), samas kui "mahetoit" (33,6%) saavutas edetabelis eelviimase koha.
Jätkusuutlikkus on meie ühiskonnas juba aastaid järjest olulisemaks muutunud. Koroona pandeemia on muutnud inimtegevuse globaalsed ja keerulised mõjud üha nähtavamaks. "Tulemused rõhutavad, et jätkusuutlikkuse küsimused on väga olulised ka kriisiaegadel ja et need muutuvad osa elanikkonna jaoks veelgi olulisemaks," selgitab professor dr. Achim Spiller Goettingeni ülikoolist. Saab näha, kas suurenenud teadlikkus jätkusuutlikkusest kestab ka pikemas perspektiivis.
Piirkondlike toitude eelistamist kinnitab ka käesolev uuring, mille viisid läbi Albstadt-Sigmaringeni Rakenduskõrgkool ja Ida-Šveitsi Rakenduskõrgkool Bodeni järve piirkonna piirkondliku identiteedi uurimisprojekti raames, mida rahastati. Rahvusvahelise Bodenseehochschule'i poolt. Osales üle 1.400 inimese Lõuna-Saksamaa Bodeni järve piirkonnast ja Šveitsist. Toitumise osas oli "regionaalsus" oluline või väga oluline 71 protsendi jaoks. Orgaanilise logoga oli see vaid 42 protsenti. Ilmselt on orgaaniline maine vähem positiivne kui piirkondlik. Seda seostatakse palju sagedamini kalli ja vähem mõistetavaga, samas kui tarbijad seostavad „kohalikku” isikliku suhte, väikeste toimingute ja läbipaistvusega. Uuring näitas aga ka seda, et enam kui pooled tunnevad end piirkondlike toodete osas vaid keskpärase või halvasti informeerituna.
Piirkondlike toodete müügi eelduseks on seega läbipaistev ja usaldusväärne suhtlus: „Seetõttu võib toidutootjatel olla mõttekas distantseeruda mahetoodetest ning võimalusel keskenduda rohkem regionaalsuse ja hooajalisuse aspektile,“ ütleb dr. Andrea Maier-Nöth, Albstadt-Sigmaringeni ülikooli sensoorse tehnoloogia ja tarbijauuringute professor ja uuringu juht. Muuseas, "piirkond ületab mahepõllumajanduslikku" ei tähenda, et toidu tootmisprotsess oleks tarbijate jaoks ebaoluline. "Siin eeldatakse üldiselt hoolikat kasvatamist ja asjakohast töötlemist ning lihtsalt eeldatakse," ütleb Maier-Nöth.
Göttingeni teadlased näevad samuti vajadust selge kommunikatsiooni järele: kohalik tootmine tähendab mõnikord ka kõrgemaid toiduainete hindu – eriti kui kasutatakse kohalikke töötajaid.
Igaüks, kes valib piirkonnast hooajalise toidu, toetab kohalikke tootjaid ning annab oma panuse kliima- ja keskkonnakaitsesse. Lisandväärtus jääb piirkonda, puuduvad pikad transporditeed ning toit on värske ja maitsev.
Heike Kreutz, www.bzfe.de
