Riiklik loomakasvatuse märgistus suurte lünkadega
Erinevate meediaväljaannete kohaselt ringleb föderaalvalitsuses praegu osariigi loomakasvatuse märgistamise seaduse eelnõu. Siiani on see Saksamaa linnulihatööstuse jaoks olnud väärtusetu mudel: paber piirdub suures osas jaeturunduskanaliga, jättes tähelepanuta kogu väljaspool kodu tarbimise ja toitlustamise ning unustades lisada ka töödeldud liha. reguleeritavas valdkonnas. "Käesolev eelnõu ei saa ega tohi sellisel kujul seaduseks saada," kritiseerib Saksa Linnulihatööstuse Keskliidu (ZDG) president Friedrich-Otto Ripke.
Eelnõu põhineb riikliku loomakasvatuse märgistamise põhiküsimuste dokumendil, mille hiljuti esitas föderaalminister Cem Özdemir. Kavandatakse lihapakenditele kohustuslikku märgistamist, mis annab edaspidi tarbijatele läbipaistvat teavet selle kohta, kuidas Saksamaal looma peeti.
ZDG presidendi Friedrich-Otto Ripke jaoks on esitatud eelnõu Saksa lihatootjate jaoks laks näkku: „See muudaks Saksamaa koos oma loomapidajate ja ettevõtetega EL-is täiesti konkurentsivõimetuks loomakasvatuskohaks. Kohalikele talunikele ei selgitata silpigi, kuidas nad peavad rahastama oma talli ümberehitamist. Lisaks nendele tohututele rahalistele koormustele ei ole ikka veel ette nähtud kohustuslikku päritolu märgistamist kõikides turunduskanalites, mis näitaks selgelt ja tunnustaks Saksa kaupu. See ei saa toimida – eriti mitte inflatsiooni ajal, mil on selge suundumus odavamate toiduainete ostmisele.
Ka kogu koduvälisele tarbimisele rakendamist ei ole seaduseelnõus ette nähtud. "Meie föderaalminister unustab teadlikult reguleerida üle poole turust. Üle 50% lihamüügist liigub sellesse piirkonda. Siin oleks eriti oluline suurem läbipaistvus loomade pidamise ja päritolu kohta. Kohustuslikust märgistamisest loobumine on kodumaisele väärtuse loomisele pikemas perspektiivis surmav,“ jätkas Ripke. Oluliselt madalamate loomakasvatusstandarditega välismaist kaupa hakatakse veelgi rohkem töötlema gastronoomias, sööklates ja hulgimüüjates ning tõrjuma välja Saksa kaupu: „Föderaalminister Özdemir käivitab oma maja avalikuks tulnud ettepanekuga aktiivselt liha importi. See ei saa ega tohi olla tema kavatsus ja Liidupäev peab seda takistama!
ZDG president märgib, et põhiseaduslikel põhjustel ei saa Bundestag nõustuda sellega, et lisaks riiklikule kasvatusmärgisele ei lubataks ühtegi loomakasvatuse tüübi märgistust. "Me ei lase end keelata Animal Welfare Initiative'i läbiproovitud ja testitud märgisel, mis on nüüdseks hästi teada kolmele neljandikule Saksamaa tarbijatest ja mis on üle 80% linnuliha sisaldavatest toiduainetest!" rõhutab Friedrich. -Otto Ripke.
Vaja on kiiresti kohandada ELi kodulinnuliha turustusstandardeid
Ootuspäraselt piirdub föderaalne toidu- ja põllumajandusministeerium (BMEL) oma eelnõus esialgu sigade märgistamise kohustusega. Teistele loomaliikidele (nt kodulindudele) laienemise ajahorisonti ei ole täpsustatud – on ainult ebamäärane kavatsus. „See on enam kui kahetsusväärne, sest linnuliha nõudlus kasvab ja sellel on juba praegu oluline roll loomade heaolu algatuses. Nii et suhtumise sildistamine oleks alustuseks laisk ja puudulik kompromiss. Miks see rippumismäng? Kuna BMEL ja minister Özdemir ei soovi lõpuks aktiivselt ja jõuliselt edasi lükata EL-i linnuliha turustamisstandardite kiireloomulist läbivaatamist Brüsselis,“ kutsub ZDG president Ripke Euroopa tasandil üles kiirendama.
Et võimaldada Saksamaal tulevikukindlat loomakasvatust ja seeläbi tagada kohalikele elanikele toiduga kindlustatus, on vaja poliitilist tahet terviklike lahenduste rakendamiseks.
Peamised punktid Saksamaa linnulihatööstuse seisukohast on järgmised:
- Selgitada rahastamise küsimust ja tagada loomaomanikele lisakulude hüvitamine 20 aasta jooksul.
- Kombineerida kohustuslik kasvatus- ja päritolumärgistus.
- Kaasake koduvälised piirkonnad, kus on gastronoomia, sööklad ja hulgimüüjad.
- Õiguslikult võimaldada ettevõtetel kõrgemat karjakasvatust üldse rakendada (ehitusseaduse kohandamine, avaklausel TA-Luft).
– ELi kodulinnuliha turustamisstandardite muutmine, et sillutada teed märgistamisele – kogu Euroopas!
Ripke sõnul peavad kõik parteiülesed poliitilised liidrid nüüd kiiresti likvideerima lüngad riikliku loomakasvatuse märgistamise seaduse eelnõus: «Argumendid on laual. Hädavajalike seadusemuudatusteni on veel aega, et pärast aastatepikkust arutelu saaks lõpuks käima lükata elujõuline ja tulevikku suunatud kontseptsioon. BMEL-i kavandatud kujul jääb see väärtusetuks mudeliks ja ohustab Saksamaad kui kariloomade asukohta. Oleme endiselt valmis ja õnnelikud, et teha konstruktiivset koostööd,“ rõhutab ZDG president. «Oleme korduvalt palunud vastavaid arutelusid pädevates ringkondades. Varaseim kohtumispakkumine BMEL-ilt ZDG-le on 18. november 2022 – tõsiselt?”
Umbes ZDG
Saksa linnulihatööstuse keskühing e. V. kui professionaalne katus- ja katusorganisatsioon, esindab Saksamaa linnulihatööstuse huve föderaalsel ja EL-i tasandil poliitiliste, ametlike ja kutseorganisatsioonide, avalikkuse ja välismaal. Ligikaudu 8.000 liiget on organiseeritud föderaal- ja osariikide ühendustesse.
