Ümarlaud Brüsselis

27. ja 28. augustil 2008 kohtusid Brüsselis Saksamaa lihaeksportijatega ümarlauaarutelul Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Belgia kaubandusajakirjanikud. Viidates lihatööstuse ühinemiste ja omandamiste viimasele lainele, oli selle kolmanda väljaande teema „Pereettevõttena tegutsevad lihaettevõtted: alternatiiv tööstuse suurtele?”. Kahepäevane üritus algas ringkäiguga lihalõikusettevõttes ja Q-rühma lihakombinaadis.

Belgia on suur sea-, vasika- ja veiseliha tarnija. Arvestades selle keskset asukohta Euroopas, on ilmne, et Belgia lihatarnijad jälgivad rahvusvahelise turu arenguid väga tähelepanelikult. Euroopa kontekstis on märgata, et lihatarbimine üldiselt on stagnatsioonis; Kaubandus aga kasvab kogu maailmas. Praegu on märke naaberriikides jooksvast ühinemis- ja ülevõtmislainest.

VION-Grampian, Bigard-Socopa, Tönnies, JBC-Inalca ja Danish Crown on vaid mõned näited sellest trendist üha suuremate lihaettevõtete suunas. Kas see on vastus Põhja- ja Lõuna-Ameerika suurematele turuosalistele või on see nõudluse poole koondumise tulemus? Kas see on õige vastus väljakutsetele?

Üks on kindel: see liikumine ei piirdu ainult lihatööstusega. Selge tendents on olnud ka Hollandi ja Saksamaa puu- ja köögiviljasektoris suuremate farmide poole. Prantsusmaal toimub sarnane areng linnulihatööstuses. Ühenduste ja ülevõtmiste osas tundub Belgias praegu üsna vaikne olevat. Igal juhul on perestruktuur enamikus ettevõtetes omale vastu pidanud. Sellest asjaolust sai siis ümarlauaarutelu peateema.

Q-grupi külastus andis hea näite sellest, kuidas tüüpiline Belgia pereettevõte on kohanenud muutuvate turutingimustega. Q-grupp jaguneb kolmeks erinevaks osakonnaks, mida juhitakse sama kontseptsiooni järgi: Q-veiseliha (veiseliha tootmine), Q-liha (lihalõikus) ja Q-toit (lihatöötlemine). Kuigi Q-food on kõige noorem, areneb see kõige kiiremini ja vastab kasvavale nõudlusele mugavus- ja kohandatud toodete järele. Üle 1.300 erineva lõpptootega ettevõttel on iga kliendi vajadustele kohandatud lahendus. Q-grupil on oma koht HoGa, toitlustuse, haiglate, koolide jne turul. leitud. Sellele sihtrühmale saab selgelt pakkuda eriteenust ja lisaväärtust.

Q-grupp dokumenteeris selgelt, mis iseloomustab paljusid pereettevõtteid: kõrge pühendumuse tase ja lihtne tegevusstruktuur. See võimaldab kiiresti täita ka erisoove.

Inimene, kellega klient telefonis läbirääkimisi peab, on ka otsuse langetaja. Paindlikkus on ju suuresti kiirete otsuste küsimus.

Allpool on mõned tipphetked neljapäeval, 28. augustil 2008 Brüsselis toimunud kütkestavast ümarlauavestlusest. Vestlust juhtinud René Maillard ütles pärast seda:

„Nende Belgia ärijuhtide professionaalsus ja visioon avaldas mulle sügavat muljet. Nad suudavad maailmaturul oma trumpe maksimaalselt ära kasutada ja on seetõttu igakülgseks alternatiiviks globaalsetele tegijatele. See seletab, miks Belgia on olnud Euroopas nii kaua oluline lihatootja. Samuti soovin siiralt tänada välismaiste erialaajakirjanikke nende konstruktiivse panuse eest debatti.

Mis on teie kümne aasta plaan?

Martin Taelman (Q-rühm):

"Siiani oleme keskendunud kohalikele klientidele toitlustusteenuste nišiturul nagu haiglad, kaubandusköögid, koolid, ministeeriumid, .... Soovime tulevikus rohkem keskenduda toiduainete jaemüügile."

Johan Heylen (Van Lommel):

„Belgia vasikalihasektori konsolideerimine on lõppenud 15 aastat. Ootan meie naaberriikides uut konsolideerumislainet järgmise kahe kuni viie aasta jooksul vastuseks toiduainete jaemüügi suuremale kontsentratsioonile. Eelkõige pakendatud lõpptoodete puhul on selge, et tööraadius on piiratud ligikaudu 500 kilomeetriga. Pikemate vahemaade puhul põhjustab väikeses pakendis olev suur õhuhulk suuri transpordikulusid. Seetõttu eeldan, et suund on piiriülesele koostööle ja tuleb otsida piirkondlikke partnereid.

Philippe Van Damme (lukud):

“Kümme aastat tundub mulle hetkel väga pikk aeg, sest turg areneb palju kiiremini kui varem. Lukud on end sisse seadnud toiduahela keskel. Eeldan, et lähiaastatel tuleb areneda mõlemas suunas: nii tarnijate kui ka tarbijate suunas. Tarbijale orienteerituse osas peame eelkõige toetama toodete uuendamist. Lihtkeeles nimetatakse seda arengut vertikaalseks integratsiooniks. Eks tulevik näitab, kas saame sellega iseseisvalt hakkama või peame selleks spetsiaalseid partnerlusi sõlmima.

Luc Verspreet (Covavee):

"Kümme aastat on tõesti pikk aeg. Meie missiooniks on luua tootjatele jätkusuutlik ettevõte. Praegu viime läbi uuringut, et kontrollida, kuidas tööstus areneb. Kuigi eeldame, et meie tööstusele tuleb liikumine, eeldame, et see on aeglasem kui meie naaberriikides. Belgias toimuvad ka partnerlussuhted ja ühinemised. Juba viie aasta pärast näeb maastik hoopis teistsugune välja ja tekkinud on uued rühmad. Kes teab, ehk kuulub siis ka Covavee mõnda suuremasse tervikusse. Nii saame ehk tõsta oma praegust turuosa 10–13 protsendilt 20–25 protsendini. Pikemaks saamine pole aga eesmärk omaette. Meie moto on “Saage koos tugevamaks”; Eelkõige tahame tagada, et kasu saaksid kõik osapooled: üks pluss üks peab võrduma kolmega! Me pole sugugi suurte meeste peale kadedad ja töötame alati oma tugevustest lähtuvalt. Me ei loobu kunagi nendest tugevustest kasvu kasuks!

Marc De Moor (Jademo):

„Emise liha tootmise suurendamine ei ole Euroopas võimalik; see on juba oma piirini jõudnud. Meie toode ei sobi ka mugavuse huvides. Minu isiklik unistus on võtta üle lihakombinaat. Kas see kunagi täitub, sõltub minu järeltulijate plaanidest.

Milline on ühistute tulevik?

Luc Verspreet (Covavee):

“Belgia lihasektoris tegutseb praegu vaid üks ühistu. Ja see on edukas: kuigi kogu tootmine Belgias on stabiilne, kasvab ühistu igal aastal. Selle arengu põhjused? Tootjad esitavad endale samu küsimusi, mida me täna sellel ümarlaual teeme. Võime olla oma toodangu ja saagikuse poolest oma klassi parimad, kuid ilma tööstusesisese arenguta on probleemid tulevikus paratamatud. Kui teeme koostööd, saame tugevamaks ja usume, et see on parim viis ellu jääda ja oma suurte mängijatega võistelda.

Oluline on, et ühistu edasiseks laiendamiseks tuleb investeerimisvahendeid otsida ka tootmisringist väljastpoolt. Tootjad vajavad oma tegevuseks oma ressursse; Kuid nad jäävad alati rahaliselt seotuks, mis omakorda annab neile lisastiimulit ja julgustab neid jätkama.

Kuidas areneb iseteenindus- ja mugavusosakond Belgias võrreldes teenindusletiga?

Philippe Van Damme (lukud):

„Belgias näeme mugavustoodete osakaalu märgatavalt kasvamas. Praegu moodustab see kolm kuni neli protsenti müügist ja me ei eelda, et see areng kiiresti muutuks. Aeg, mil seisime kaks tundi köögis süüa valmistades, on möödas. Teenindusloenduri roll väheneb märgatavalt – osaliselt kulupõhjustel.

Luc Verspreet (Covavee):

“Teeninduslettidele häid lihunikke on järjest raskem leida. Kui klienti teenindatakse halvasti, on sellel negatiivne mõju usaldussuhtele.

Martin Taelman (Q-rühm):

“Lähenduskaubad pole nõutud ainult toidukaupade jaemüügis. Samuti näeme kommertsköökides suundumust “kokkupandud” köökide poole, kus eine pannakse kokku erinevatest valmisroogadest. Q-grupi tooted täidavad sõna otseses mõttes näiteks lihunike poolt jäetud augu. Samas köögipersonali nappus korvatakse niimoodi.»

Luc Verspreet (Covavee):

"Tarbijad reageerivad mugavustrendile: tarnime lisandväärtusega tooteid ja aitame seeläbi kaasa seltskondlikkusele."

Millise koha on mahetoodetel Belgia turul?

Philippe Van Damme (lukud):

„Belgia toiduainete jaemüügikett Delhaize on täielikult kohanenud Belgia mahetrendiga. See nišš on endiselt väga väike ja kasvab äärmiselt aeglaselt. Kuigi ma usun mahetoodete võimalustesse, on probleem selles, et mahetoodete hind on väga kõrge. Kuid tavatarbija kulutab raha pigem puhkusele kui toidule.

Johan Heylen (Van Lommel):

“Mahetrend on tõstnud ka teadlikkust loomade heaolust. See on mõjutanud traditsioonilise põllumajanduse eeskirju. Probleem on selles, et Euroopa riigid, kus praegu kehtivad ranged reeglid, konkureerivad kolmandate riikidega, kus loomade heaolu osas pole palju muutunud.

Philippe Van Damme (lukud):

“Meie regulatsioonid muutuvad tegelikult pidevalt ja nõudeid tuleb pidevalt juurde. Seetõttu saavutavad meie tooted väga kõrge kvaliteedi. Näiteks Brasiilias kehtivad hoopis teised tingimused – ja see võib tähendada, et me ei ole konkurentsivõimelised.

Ka suured lihafirmad suudavad väga paindlikult reageerida ja allahindlusfirmade survel lepivad väiksema marginaaliga. Kas Belgia ettevõtted ei peaks keskenduma eelkõige oma positsioonile nišiturgudel ja jääma nii hinnasõdade tulejoonest välja?

Martin Taelman (Q-rühm):

"Q-grupina keskendume tegelikult nišiturule: kohalikud kliendid toitlustuses (haiglad, toitlustus, koolid, ministeeriumid...)."

Philippe Van Damme (lukud):

“Saagise osas näeme Belgia ja välismaise liha vahel suurt erinevust. Vahel ostame jaotustükke välismaalt ja avastame, et Belgia teise lõike saak on oluliselt suurem. Selle põhjuseks on Belgias aretatud tõugude geneetilised eelised.

Luc Verspreet (Covavee):

«Väiksemad ettevõtted on harjunud kaklema. See anti neile nii-öelda hällis. Kasvame aeglaselt ja saame seetõttu tagada, et me ei kaota oma tugevusi: suudame kiiresti otsuseid teha, pakkuda personaalset teenust ning omame põhjalikke spetsialisti- ja tooteteadmisi. Veelgi enam, Belgia tarnijad pakuvad tailiha kvaliteetse liha kilogrammi kohta odavaimat hinda. Viimase 20 aasta jooksul on erinevatel rindel pidevalt kvaliteeti investeeritud.

Tootlus oli alati väga kõrgel tasemel. Kvaliteeti täiustati veelgi 80ndate keskel. Sel ajal alustasime süstemaatiliselt stressinegatiivsete loomade tutvustamisega. Tänu sellele saame endiselt pakkuda väga kõrget saaki – kombinatsioonis tippkvaliteediga.

Kuni suudame kõiki neid trumpe välja mängida, oleme konkurentsivõimelised. Selle strateegia toimimine põhineb asjaolul, et Belgia ettevõtted on esindatud kõigil turgudel. Belgia liha rolli alahinnati. Täna oleme isegi Saksamaa kõige olulisem lihatarnija.

Osalejad Belgia lihatööstusest:

Covavee – Luc Verspreet

• Ainuke Belgia seaühistu ja seega üks olulisemaid tegijaid Belgia turul.
• Sidusettevõtted:
  • Comeco (Sea) – sigade tapamaja ja lihalõikusettevõte
  • Covameat (Heuvelland) – sigade tapamaja ja lihalõikusettevõte
  • Adriaens (Zottegem) – veiste tapamaja ja lihalõikusettevõte
  • Carniportion (Zottegem) – mugavustoodete tootja
• Covavee ekspordib üle poole oma toodangust. Saksamaa on üks olulisemaid sihtturge.
• Belgias keskendub Covavee eelkõige jaekaubandusele ja toiduainetööstusele.

Lukud – Philippe Van Damme

• Väga kaasaegne sealõikusettevõte, mis paistab silma oma keeruka automatiseerimisega.
• Eelkõige ekspordile orienteeritud. Vaid kümme protsenti toodangust on mõeldud Belgia turule.

Vanlommel – Johan Heylen

• Integreeritud perefirma vasikalihatootja.
• 65 protsenti müügist moodustab ekspordiäri. Belgias keskendutakse toiduainete jaemüügile.

Q rühm - Martin Taelman

• pere
• Kolm sõltumatut osakonda: Q-beef (veiseliha tootmine), Q-meat (liha lõikamine) ja Q-food (liha töötlemine).
• Nišituru tegija: keskendub eelkõige kohalikele klientidele toitlustuses (HOGA, toitlustus, haiglad ja koolid).

Jademo – Marc De Moor

• Emise liha lõikamisele spetsialiseerunud ettevõte.
• Moodustati 2003. aastal kahe väiksema ettevõtte ühinemisel.
• Väga ekspordile orienteeritud.

Allikas: Brüssel [VLAM]