EL otsustab delfiinide parema kaitse

22-il. Märtsis 2004 otsustas ministrite nõukogu kaitsta delfiine ja pringleid paremini ELi vetes. Euroopa Komisjoni juulis 2003 väljapakutud meetmed käsitlevad triivvõrkude püügi järkjärgulist kaotamist 1ist. Jaanuar 2005 keelab täielikult 1i. Jaanuar 2008, helisignaalide ("pingers") kohustuslik kasutamine võrkudes ja vaatlejate kaaspüügi jälgimine. "See otsus kaitseb delfiine ja pringleid võrkudesse sattumise eest paremini, mitte ainult ei ole delfiinide parem kaitse, vaid ka meetmed on bioloogilise mitmekesisuse huvides ning delfiinide ja pringlite saagi vähendamine parandab kalandussektori mainet Fischer ei taha neid loomi kinni püüda, "selgitas põllumajanduse, maaelu arengu ja kalanduse volinik Franz Fischler.

Teadusnõuannetest nähtub, et enamik Euroopas levinud püügivahendeid põhjustab teatavate väikesemahuliste vaalaliste (delfiinid ja pringlid) tahtmatut kalapüüki. Suurim probleem on ilmselgelt nakkevõrkude ja pelaagiliste traalivõrkude puhul.

Meede koosneb kolmest konkreetsest meetmest:

Triivvõrkude järkjärguline keelustamine Läänemerel:

Läänemere pringlid on kõige ohustatumad vaalad Euroopas. Läänemeres on nende populatsioon hävinud sedavõrd, et kaaspüük, mis praegu on haruldane, on selle populatsiooni säilitamiseks tõsine. Sel põhjusel tuleb triivvõrke Läänemeres järk-järgult vähendada ja täielikult keelustada alates 1. jaanuarist 2008. Selleks ajaks on triivvõrke kasutavate laevade arv pidevalt vähenenud (-40% 2005. aastal, -20% 2006. aastal ja -20% 2007. aastal) Praegu kasutab Läänemeres triivvõrke umbes 200 laeva. Triivvõrgud on teistes ELi vetes keelatud alates 2002. aasta jaanuarist.

Akustiliste heidutite kohustuslik kasutamine

Nakkevõrgupüügil on kohustuslik kasutada akustilisi hoiatavaid aineid ehk pingereid, mille puhul on leitud, et nakkevõrkudes vähendatakse väikeste vaalaliste, näiteks delfiinide ja pringlite kaaspüüki. Aastal Keldi meres ja La Manche'i lääneosas ja 2005 La Manche'i idaosas). Kuni 2006 m pikkused laevad on välistatud. Nende akustiliste hoiatavate vahendite ostmist võiks kaasrahastada kalanduse arendamise rahastamisvahendist (FIFG).

Kaaspüügi seire: vaatleja määrus

Teadlased soovitasid ülalnimetatud kahte tegevust esimese sammuna, kuni on saadaval rohkem teavet kalapüügi mõju kohta vaalade käitumisele ja saab välja töötada terviklikumad strateegiad. Sel põhjusel tuleb lisaks mainitud lühiajalistele meetmetele koguda täiendavaid andmeid kalastustegevuse seire ning vaalade populatsioonide parema hindamise ja jälgimise kaudu.

Liikmesriigid peavad välja töötama vaatluskavad vaalade kaaspüügi jälgimiseks eriti problemaatilises kalapüügis pelaagiliste traalide või nakkevõrkudega. Väiksemate kui 15 m pikkuste laevade puhul, mille vaatleja režiimi ei saa ohutuse või muudel põhjustel rakendada, peavad liikmesriigid kehtestama merel sõltumatu vaatlemise erinevad protseduurid.

Saade

Neid meetmeid tuleb hoolikalt jälgida, et neid saaks järgmise paari aasta jooksul vajadusel kohandada. Lisaks peavad liikmesriigid vaalapopulatsiooni hoolikalt jälgima vastavalt loodusdirektiivi nõuetele. Need eeskirjad on operatsiooni edukuse tagamiseks hädavajalikud ja tagavad, et asjaomaseid kalalaevastikke ei koormataks üle vajaliku.

Päritolu

1992. aasta elupaikade direktiiv nägi juba ette kaaspüügi piiramise ja saagi jälgimise meetmeid. Neid rakendati liikmesriikides siiski erinevalt ja mõnel juhul ebapiisavalt. Käesoleva ettepaneku eesmärk on neid kohustusi paremini määratleda, seades samal ajal prioriteedid, et meetmeid rakendataks kõikides liikmesriikides võrdselt.

Enne uue ettepaneku koostamist palus komisjon Rahvusvahelisel Mereuurimise Nõukogul (ICES) arvamust väikestele vaalalistele olulist mõju avaldava kalapüügi ja võimalike lahenduste kohta. Samuti palus ta kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) seda aruannet läbi vaadata ja koostada täiendav aruanne võimalike majandamismeetmete kohta. ICESi 2002. aasta aruanne on kättesaadav järgmisel Interneti-aadressil:

http://www.ices.dk/committe/ace/2002/ACE02.pdf

STECFi aruande saate siit alla laadida pdf-failina [alla laadima]

Triivvõrgud on ELis Atlandi ookeanil ja Vahemerel tuunikala püüdes keelatud alates 2002. aasta jaanuarist, kuna need kujutavad ohtu teatud liikidele.

Allikas: Brüssel [eu]