ISN-i Euroopa seakasvatuse tulevikku käsitleval strateegiakonverentsil 1.200 külastajat

Neutraalse organisatsiooniga tapasigade klassifitseerimiseks ja arvestamiseks Prantsuse mudeli järgi saab soovitud usalduse tapatööstuse vastu üles ehitada. See oli ISNi esimehe Franz Meyer zu Holte keskne nõudmine 17. märtsil 2004. aastal Münsteris toimunud Loode-Saksamaa eV (ISN) seakasvatajate huvigrupi strateegiakoosolekul. Umbes 1.200 seakasvatajat olid tulnud kohtuma Euroopa juhtivate tapamajade esindajatega ja ISN Halle Münsterlandis, et arutada Euroopa sealihaturu tulevikku. Poodium oli tipptasemel: kokku seisid eksperdid 58 miljoni tapasea eest, mis vastab umbes 7 miljardi euro suurusele lisandväärtusele.

Ühepoolsed hinnata lepingud ei oleks olnud edukad ei Saksamaa ega Taani seakasvatajatele, selgitas Meyer zu Holte. Seda ka tapamaja juriidilisest vormist sõltumata. Danish Crowni asepresidendi Bent Claudi Lasseni sõnul jätkavad taanlased oma teed: „Jätkame eksporditegevuse ja seakasvatuse laiendamist Ida-Euroopas. Nagu tavaliselt, on keskne roll vertikaalsel integratsioonil. "Lassen rõhutas, et Taani tapamajad kuuluvad põllumajandustootjatele ja seetõttu on neil otsene mõju. Samal moel dr. Westfleisch eG tegevdirektor Giesen: „Põllumehed peavad hoolitsema ka oma toodete turustamise eest. Ja teete seda koos meiega oma osaluse kaudu. ”Tema visioon aastaks 2010: vertikaalselt integreeritud liha turustajad, kellel on põllumajandusettevõtetes suur piirkondlik tihedus.

Nii Tönnies Fleischi juhtivpartner Clemens Tönnies kui ka ISN ei ole see tuleviku mudel. "Minu jaoks tähendab ettevõtlustegevus seda, et meie, põllumehed, kasutame oma kapitali omaenda talu edasiseks arendamiseks ja spetsialiseerumiseks," ütles ISNi juhatuse liige August Rietfort. Tönnies on tuleviku motoks “terviklik võrgustumine siduvate lepingute asemel”. See on mõeldud kõigi tasandite koordineerimiseks. Usaldusväärne koostöö luuakse vabatahtlikkuse alusel heade tingimuste kaudu kõigile lepingupartneritele.

Dr. Tillmann, Hollandi Bestmeat Company tegevjuht, talunikelt. Tema jaoks ei pea seakasvatusettevõtted arenema mitte siduvad lepingud, vaid ettevõtlus.
 
Meyer zu Holte rõhutas, et hind peab turul jõudude vabas mängus arenema. Ta pühendus selgelt ettevõtlusele, kuid selgitas ka selle võimaldamise tingimusi. Konkurentsimoonutuste vähendamiseks on vaja kogu Euroopas ühtseid raamtingimusi. Sea pidamise määrus tuleb lõpuks rakendada 1: 1 ja loomade vedamise kestus tuleb kogu Euroopas ühtlaselt reguleerida. Siin nõuab ISN varem kehtinud 24 tunni säilitamist. Lisaks võttis ta sõna selliste riiklike mõjude vastu nagu eraladustamine, aga ka toetused ja igasugune muu protektsionismi vorm. Need õõnestaksid ka vaba ettevõtlust.

Dr. Tilmann tõi edasi, et nii tapamaja kui ka põllumeeste raha saab tulla ainult tarbijalt. Odavad hinnad ei ole Bestmeat'i eesmärk, vaid mõistliku hinnaga tippkvaliteet. Sellest said kasu ka põllumehed. Küsimusele, kuidas kavatseb Bestmeat seakasvatajatele nii Hollandis kui ka Saksamaal samu hindu pakkuda, ütles dr. Tillmann võlgneb vastuse.

Kõik esinejad nõustusid seakasvatuse olukorra ja edasiste struktuurimuutustega: Saksamaa seakasvatus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Järgmise viie kuni kümne aasta jooksul väheneks talude arv aga poole võrra ja talude arv umbes kahekordistuks. Struktuurimuutuste kiirus sõltub aga suuresti poliitilisest raamistikust.

Allikas: Münster [ei]