Toidu osas on eurooplased usaldanud puu- ja köögivilju ning peaaegu mitte ühtegi rämpstoitu.

Sakslased skeptilisemad

Tarbijate usaldus toidu vastu on kõrge Ühendkuningriigis, Taanis ja Norras, kuid vähe Itaalias ja Portugalis ning suhteliselt vähe Saksamaal. Uuringud näitavad ka, et nende riikide tarbijad on lihatoodete, kiirtoidurestoranide ja toiduainetööstuse suhtes eriti skeptilised. Need tulemused pärinevad hiljuti avaldatud uuringust "Usaldus toiduainete vastu Euroopas, võrdlev analüüs", mis sisaldab andmeid nende kuue riigi uuringutest. Uuring viidi läbi projekti osana ELi USALDUS TOIDUGA (2002-2004) Selle projekti eesmärk oli paremini mõista tarbijate erineva usalduse toidu vastu põhjuseid ja nende mõju ning institutsionaalseid uuringuid kuues riigis ja ELi tasandil Algatus on osa ELi üldistest uuringutest, mis käsitlevad tarbijate hoiakuid ja käitumist, sotsiaalmajanduslikke ja demograafilisi tegureid ning tüüpiliste toiduainete aktsepteerimist.

„Täna ootavad tarbijad tervislikku ja ohutut toitu ning tahavad üha enam teada, kust nende toit tuleb. Sellepärast keskendume ELi teadusprogrammides uuele lähenemisviisile „laud-talu”, keskendudes tarbijate huvidele ja nende suhtumisele toidule, "ütles Euroopa teadusvolinik Philippe Busquin. „Toidu tootmine peab vastama tarbijate ootustele ning keskkonna-, tervise- ja konkurentsivõime-eesmärkidele. See nõuab ambitsioonikat teadusprogrammi, millel on tugev avaliku ja erasektori koostöö Euroopa tasandil. "

Usalda kõige rohkem õunu, mitte hamburgereid

Ükskõik, kus nad elavad, usaldavad tarbijad toiduohutuse osas rohkem puu- ja juurvilju kui lihatooteid. Ligikaudu iga viies tarbija usaldab kiirtoidurestoranide hamburgerite kvaliteeti ja restoranides pakutavaid toite. Usalduse tase erinevate toitude vastu erineb aga oluliselt. Kõige usaldusväärsemad on Suurbritannia tarbijad, neile järgnevad taanlased ja norralased. Kõige väiksem on usaldus Itaalias ja Portugalis, skeptilised on ka sakslased. Sarnased erinevused riikide lõikes leiti, kui tarbijatelt küsiti nende usalduse kohta erinevate rajatiste vastu toidukriisi korral. Usalduse erinevused olid üldiselt suuremad erinevate riikide vahel kui riigi erinevate sotsiaalsete rühmade vahel.

Lai valim

Uuringud põhinevad kokku 8870 ankeedil, millele saadi ligikaudu 1000 vastust väiksematest Euroopa riikidest ja ligikaudu 2000 suurematest riikidest. Valitud riigid pakuvad esinduslikku pilti Euroopa riikidest, kuna need erinevad suuruse ja geograafilise asukoha poolest ning on ühtlaselt jaotunud Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopas. Riigid erinevad ka tarbijate usaldamatuse ja toiduainetööstuse institutsionaalsete muutuste poolest.

Paljud tarbijad on pessimistlikud

Uuringud näitavad, et kolmandik kuni veerand tarbijatest usub, et toidu hind, maitse ja kvaliteet on aja jooksul halvenenud, nagu ka põllumajandustavad, toitumine ja ohutus. Kõige pessimistlikumad on Itaalia ja Portugali tarbijad: 60–80% usub, et toiduainete hinnad, maitse ja kvaliteet on viimase kahekümne aasta jooksul halvenenud. Siiski on väiksem protsent, kes usub, et toiduga kindlustatus ja toitumine on halvenenud. Kõigis riikides on pessimism seotud usaldusega üksikute toiduainete vastu.

“Lauast tallu”

Et aidata ületada mõnede tarbijate pessimismi teatud toiduainete suhtes, arvestab EL-i toidulaualt taluni põhinevas teadus- ja arendustegevuses tarbijate nõudmisi ja tagasisidet kogu toiduahela ulatuses, mis vastab tarbijate keskkonnaalastele ootustele ja nõudmistele. kaitse, maaelu areng ja ohutus toiduainete tootmises – ja mitte ainult pärast seda.

Tarbijaühendused ja ametiasutused usaldavad rohkem kui toiduainetööstus

Kui tarbijalt küsitakse nende usalduse kohta erinevate institutsioonide vastu toidukriisi korral, usuvad tarbijad harva, et neile räägitakse täit tõtt. Vähem kui 10 protsenti kuue riigi vastajatest usaldab toiduainetetööstust, et see neile toidukriisis tõtt räägib. Umbes 10 protsenti usaldas supermarketite kette ja 14 protsenti talunikke. Enim usaldati tarbijaühinguid, toidueksperte ja valitsusasutusi. Nende asutuste usaldusreiting oli kõigis kuues riigis praktiliselt sama.

Nende tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et neil osalejatel võivad olla riigiti erinevad rollid ja profiilid. Siiski näitavad tulemused, et tarbijaühendusi, toidueksperte ja regulatiivseid järelevalveasutusi usaldatakse laialdaselt kõigis riikides.

Usaldus on kõrge Suurbritannias, Taanis ja Norras

Briti vastajad usaldavad kõige rohkem toitu. Samuti on nad viimaste aastakümnete arengute suhtes kõige optimistlikumad. Ent võimude osas on britid skeptilisemad. Taanlased ja norralased näitavad enamiku usaldusnäitajate kohta suhteliselt kõrgeid tulemusi.

Kuid usaldust toidu vastu Suurbritannias tuleks vaadelda kui positiivset vastust BSE ("hullu lehma tõbi") epideemia ja muude toidukriiside tõttu võetud meetmetele.

Kuid usaldamatus ei teki ainult reaktsioonina toidukriisidele. Saksa tarbijad, nagu itaallased ja portugallased, on enamiku selles uuringus mõõdetud usaldusnäitajate suhtes väga skeptilised. Nad kompenseerivad oma üldist skepsist sobiva ostukäitumisega ja eelistavad ohutuid toite. Lõuna-Euroopa tarbijad aga üldiselt ei usu, et nende riigid tegutsevad nende ohtude vältimiseks osavalt.

Kõige pessimistlikumad on toidukvaliteedi pikaajalise arengu suhtes portugallased, kuid üldiselt usaldavad nad toitu rohkem kui Itaalia tarbijad.

Uuringu lähtekoha kohaselt on sotsiaalsed ja institutsionaalsed tingimused vastutavad selle erineva usalduse eest toidustandardite ja üksikute osalejate vastu. Neid erinevusi uuritakse lähemalt uuringu järgmises etapis. Samuti analüüsitakse toidu- ja tarbijapoliitika arengut EL-is, et viia Euroopa toiduregulatsioonid paremini vastavusse tarbijate huvidega.

Mõistke tarbijat

Uuring TRUST IN FOOD on osa teadusprojektide seeriast, mida rahastatakse ELi teadusuuringute raamprogrammide kaudu. TRUST IN FOOD keskendub toidule ja tarbijate usaldusele toidu pakkumise vastu, samas kui teised projektid uurivad tarbijate ostukäitumist ja nende suhtumist tüüpilistesse toiduainetesse, samuti uuendtoidu – näiteks loodusliku päritoluga lisaainete (fütosterooli ja fütostanooli estrid) rolli. ). Hiljuti alanud Euroopa projekt HEATOX (www.heatox.org) uurib toidu valmistamisel tekkivaid kahjulikke aineid ja töötab välja strateegia nende ohtude õpetamiseks.

Raport Trust in Food in Europe. Võrdlevat analüüsi saab teha http://www.trustinfood.org alla laadida. Sealt leiab ka lisainfot projekti koordinaatori ja partnerite kohta.

Samuti leiate teavet ELi kuuenda teadusuuringute raamprogrammi (FP6) prioriteetse teema „Toidu kvaliteet ja ohutus“ kohta.

http://www.cordis.lu/food/home.html

Allikas: Brüssel [eu]