Seaturu hinnavõrdlus tegi keeruliseks

Looge rohkem läbipaistvust

Sealihal on liikunud palju. Klassikaline FOM-i arveldamine on languses, automaatsed FOM-seadmed või videopiltide analüüs on tõusuteel. Sea väärtust ei määra sageli enam selle kaal ja tailiha sisaldus, sest teatud jaotustükkide indekspunktid hakkavad klassikalisi maksekriteeriume välja tõrjuma.

Kuna turul kasutatakse mitut klassifitseerimissüsteemi, on seakasvatajatel muutunud hindade jälgimine keeruliseks. See on seda enam, et peaaegu igal tapamajal on oma raamatupidamismask ja viimasel ajal on arve väljastatud vastavalt majahindadele, mitte enam ainult juhtiva noteeringu “loodehind” järgi.

Kõik see piirab hindade läbipaistvust. Arusaadavalt on see paljudele pinnuks silmas. Eelkõige nõuavad tootjad tapamajade hindade võrdlust, nagu piimasektoris juba pikka aega. Seal on näidatud, et baashind üksi ei kajasta maksetulemust õigesti. Seetõttu uurib ZMP, kas varasemat sigade hinnavõrdlust on võimalik laiendada, et saaks nuumajatele täpsemat teavet tapamajade tehtud maksete kohta.

FOM ja AutoFOM

Tapasigade väärtuse määramiseks kasutavad tapamajad klassifitseerimisseadmeid. Saksamaal kasutatakse peamiselt kahte süsteemi: FOM-i puhul määratakse rümba tailihasisaldus nõelklassifitseerimisprotsessi abil. See süsteem on meil siiani alles. Vahepeal on aga järjest suuremat tähtsust saanud AutoFom klassifikatsioon. Tulemused on täpsemad kui FOM ja võimaldavad tuvastada asjakohaste sektsioonide kaalu. Tapamaja seisukohalt saab sigadele turuga vastavalt rohkem maksta. Saksamaal on AutoFom-tehnoloogia juba 16 tapamajas.

Allikas: Bonn [ZMP]