Toidulisandid - kasulikud või tarbetud?
(BZfE) – kiidetud või demoniseeritud: toidulisandite kohta on arvamused lahku. Kas need on kasulikud või saate ilma toidulisanditeta ohutult hakkama? Septembris 2017 kutsusid Saksa Toitumisühing eV, Alam-Saksi arstide ühendus ja Alam-Saksi osariigi tarbijakaitse ja toiduohutuse amet 7. Alam-Saksi liidumaa tarbijate tervisekaitse foorumile Oldenburgis.
Toidulisandite puhul tuleb esmalt defineerida, mida see tootegrupp endast kujutab: toit, mis sisaldab toitaineid kontsentreeritud kujul ja mida doseeritakse kapslite, ampullide või tablettidena. Tarbijale saadavat kasu ei ole sätestatud.
"Paljud toidulisanditena pakutavad tooted seda tegelikult ei ole," selgitas professor dr. Hahn, kes juhib Hannoveri Leibnizi ülikooli toiduteaduse ja inimtoitumise instituuti. Seda mitte ainult seetõttu, et need ei vasta juriidilisele määratlusele: "Paljude ainete kohta on vähe andmeid, mis vastavad kehtestatud teaduslikele kriteeriumidele," ütleb Hahn. Paljusid aineid ei saa iseseisvalt füsioloogiliselt vaadelda või ei ole nende mõju piisavalt dokumenteeritud. Tarbijad kipuvad toidulisandeid tarbima kahtluse korral.
"Palju aitab palju" pole õige. Toidulisandid võivad olla kasulikud suurenenud vajaduse korral, ebapiisava tarbimise kompenseerimiseks või ennetamiseks, näiteks raseduse ajal. Üldiselt on aga tegu parimal juhul puudujäägi kompenseerimisega: "Üksikjuhtudel ma isegi ei tea, mida peaksin lisama," selgitab Hahn ja nendib, et tasakaalustatud toitumist ei saa asendada: "Toidulisandid ei ole toiduasendajad."
Regina Bartel, www.bzfe.de
