Tarbijakliima: jagunenud Saksamaa
GfK tarbijakliima uuringu tulemused 2004. aasta septembris
Kui augustis rääkisid Saksa tarbijate meeleolu väljendavad näitajad veel ebaühtlast keelt, siis sügise alguses need üldiselt stabiliseerusid. Kui ostukalduvuse indeks jäi enam-vähem samaks, siis majandusootused tõusid teist korda järjest. Oluliselt kasvasid ootused isikliku sissetuleku arengule. Selle tulemusena jäi näitajate langustrend esialgu seisma. Tarbijakliima stabiliseerus oktoobris pärast 2,1 punkti korrigeerimist septembris 2,4 punkti tasemel.Pärast seda, kui Saksamaa tarbijate meeleolu kajastavad näitajad olid kahel eelneval kuul arenenud ebajärjekindlalt ja kohati isegi negatiivselt, annavad septembri näitajad stabiilsema ja mõnevõrra positiivsema pildi. Näidiku väärtused on kõik tõusnud. Hartz IV üle peetud arutelude ärritus näib vaibuvat. Samuti tundub, et hirm energiahindade tõusu tagajärgede ees on vähenenud.
Tarbija on septembrikuu majandusolukorrale pisut positiivse hinnanguga aga pigem üksi. Finantsanalüütikud (ZEW) vähendavad oma majandusootusi veelgi, kuid ootavad jätkuvalt kerget majanduse taastumist järgmise aasta märtsiks. Finantsanalüütikute skepsist õhutab eelkõige ootus, et Saksamaa praeguse majandusarengu ainus vedur, eksport, kaotab võimu. Ettevõtete septembrikuine otsus (ifo) jäi eelmise kuuga samale tasemele.
Majanduslikud ootused: teine tõus järjest
Teist korda järjest tõusid sakslaste ootused majandusele ja jõudsid 6,5-punktilise tõusuga miinus 11,9 väärtuseni taas juuni tasemele. See tähendab, et langustrend on selleks korraks peatunud. Indikaatori väärtus vastab ligikaudu eelmise aasta omale.
Ilmselt on elevus Hartz IV ümber ja hirm energiahindade tõusu ees vaibunud, mis toob kaasa majandusarengu ootuste mõningase paranemise. Samas võib eeldada, et tööturu olukorra edasine halvenemine takistab majandusmeeleolu tõeliselt märgatavat taastumist.
USA kasvutempo aeglustumine pärsib ka meeleolu, sest karta on negatiivseid mõjusid ekspordile, mis on praegu Saksamaa majanduse kõige olulisem liikumapanev jõud. See on ka peamine põhjus, miks finantsanalüütikud (ZEW) ja ettevõtted (ifo) hindasid majandusarengut kriitiliselt juba augustis ja osaliselt ka septembris.
Sissetulekute areng: jagatud Saksamaa I
Kahe järjestikuse kaotuse kuu järel on tarbijate ootused isikliku sissetuleku arengule nüüdseks tõusnud seitsme punkti võrra, mis kompenseerib enam kui eelmise kuu languse. Indikaatori väärtus miinus 12,3 jääb aga eelmise aasta võrreldavast väärtusest üle 11 punkti maha.
Nüüd, mil esialgne elevus Hartz IV reformide ümber on mõnevõrra vaibunud, tundub, et tarbijad loobuvad oma pessimistlikest ootustest oma isikliku sissetuleku arengu suhtes. Sissetulekuootusi võis stabiliseerida ka asjaolu, et avalik arutelu energiahindade tõstmise üle on oma plahvatuslikkusest osa kaotanud.
Küll aga on selgelt näha juba eelmisel kuul tekkinud meeleoluerinevus vanade ja uute liidumaade elanike vahel. Kui uutes liidumaades sissetulekuootuste väärtus jätkuvalt langes, siis vanades liiduriikides see paranes. Selle põhjuseks on asjaolu, et eelseisvad tööturureformid puudutavad oluliselt rohkem inimesi Ida-Saksamaal – eelkõige pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks. Ametlikult registreeritud töötuse määr on Ida-Saksamaa osariikides kaks korda kõrgem kui Lääne-Saksamaal. Keskmiselt on Ida-Saksamaa leibkondadel elamiskuludeks veerandi võrra vähem raha kui vanades liidumaades.
Ostuvalmidus: jagatud Saksamaa II
Kerge 0,4-punktilise tõusuga võrreldes eelmise kuuga väärtuseni miinus 27,4, jääb septembri ostukalduvusnäitaja eelmise kuu tasemele ning on nelja punkti võrra kõrgem eelmise aasta võrreldava perioodi väärtusest. .
Ka siin näitab ida-lääne võrdlus, et Lääne-Saksamaa liidumaade tarbijad on tasapisi kulutuste entusiasmi taastumas, samas kui Ida-Saksamaa tarbijad ei soovi suuremaid oste teha. See jätkab polariseerumist ostukalduvuse osas läänes ja idas. See vastab juba mainitud ootuste arengule isikliku sissetuleku arengu osas. Uute liidumaade tarbijate seas jätkuv ebakindlus seoses nende tulevase rahalise olukorra ja töökohtadega muudab praegu ebatõenäoliseks, et tarbijad loobuvad pikemas perspektiivis oma ostupiirangutest.
Tarbijakliima: stabiliseerumine on silme ees
Sissetulekuootuste, majandusootuste ja ostukalduvuse näitajate stabiliseerumine on viinud tarbijakliima indikaatori langustrendi peatumiseni. Oktoobriks prognoosib GfK tarbijakliima väärtuseks 2,1 – pärast septembris muudetud 2,4. Eratarbimine ei anna aga jätkuvalt olulist tõuget. See jätkub eeldatavasti aasta lõpuni. Otsustavad tegurid, mis võiksid tuua radikaalse pöörde, oleksid majandusarengud ja positiivsed signaalid tööturult. Nendel tingimustel annaks täiendava tõuke poodide sulgemisaegade liberaliseerimise taaselustatud arutelu, mille kohaselt soovib enamik liidumaid vabastada seadusega ettenähtud kaupluste lahtiolekuajad kõigil tööpäevadel.
uuringu
Leiud pärinevad "GfK-äri teenuse tarbimise ja säästmise kliima", mis on avaldatud GfK turu-uuringud. Need põhinevad igakuised tarbija intervjuusid läbi nimel Euroopa Komisjoni. Aasta esimesel poolel iga kuu umbes 2.000 esindavad valitud inimestel palutakse rotatsiooni korras muu hulgas, kuidas nad hindavad üldist majanduslikku olukorda, nende kalduvusega osta ja nende ootused sissetuleku.
Allikas: Nürnberg [GRP]
