Rumeenia sealiha tootmine on endiselt nõrk

Rumeenia sealiha tootmine on endiselt nõrk

Sigade tootmine Rumeenias on pärast 90. aastate dramaatilist langust alates 2000. aastast taas kasvanud. Selle arengu katkestas algselt loomasööda drastiline nappus ja hinnatõus 2003/04. 2005. aastal võis aga laienemine jätkuda. Sellegipoolest kehtib praegu veel impordinõue umbes 20 protsenti tarbimisest.

2004. aasta alguses loendati Rumeenias 5,14 miljonit siga. See tähendab, et eelmise aasta reast jäi puudu 1,7 protsenti ning emised jäid maha koguni kaheksa protsenti. Järgnevatel kuudel suurenes vahe eelmise aasta joonega veelgi. Varude selge kärpe on tingitud nappidest ja kallitest söödadest, sest söödakulud moodustavad kogukuludest suure osa 50–60 protsenti.

Tootmispiirangute vastu võitlemiseks on käivitatud valitsuse rahastamisprogrammid. Hiljemalt 2005. aastaks ootavad turueksperdid seakasvatuse veidi positiivseid kasvumäärasid. Häid võimalusi nähakse eelkõige seakasvatuses, kus praegu peetakse umbes 23 protsenti sigadest. Siin on kaasatud näiteks USA ja Itaalia erainvestorite grupid.

Neli tapamaja ELi heakskiidul

Üle 60 protsendi Rumeenia sealiha netotoodangust pärineb isemajandamisest või eratapmisest tarbijatele ning hinnanguliselt 32 protsenti tapetakse kodumaistes tapamajades. Praegusest 561 tapamajast on aga EL-i heakskiit vaid neljal ettevõttel. Hiljemalt 14. aastaks soovib investeeringute kaudu saada EL-i sobivust veel 2007 ettevõtet, 20. aastal aga järgmised 2010. Ülejäänud ettevõtetel on aga pärast 2010. aastat vähe võimalusi ellu jääda.

Lihatöötlemisettevõtete puhul on suundumus sarnane: EL-i nõuetele vastavaid ettevõtteid on praegu viis, 52. aastal eeldatakse EL-i nõuetele vastavaks 2007 ja 17. aastal 2010 ettevõtet.

Sealiha netoimportija

Eeldatavasti jätkub 2005. aastal dünaamiline majanduskasv, mis on üle viie protsendi igal viimasel neljal aastal. Elanikkonna suuremat sissetulekut seostatakse ka kasvava nõudlusega liha, eriti kvaliteetsemate toodete järele.

Viimastel aastatel on kodumaist sealiha tootmist oluliselt nõrgendanud subsideeritud import EList ja Poolast. Seetõttu muutus Rumeenia lühikese aja jooksul sealiha eksportijast importijaks. Seejärel kehtestas Bukarest kaitsetollid ja muud impordipiirangud.

Rumeenia impordivajadus aga püsib, alates 2002. aastast on sealiha isevarustatuse tase olnud vaid veidi üle 80 protsendi. Märkimisväärne osa imporditud kogustest pärineb Saksamaalt; Peamised tarnijad on aga Ungari, Tšehhi ja Poola.

Allikas: Bonn [ZMP]