Kaadmium: Uus väljakutse toiduohutuse?
BfR staatus seminar kaadmiumi toiduahelas
Kaadmium on ebasoovitav toitu, sest see võib kahjustada tervist. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on tuletatud uus väärtus elukestva lubatud nädalaseks tarbitavaks raskmetallide jaanuaris 2009. See on koos 2,5 mikrogrammi kilogrammi kehakaalu oluliselt allapoole varem tugines palju 7 mikrogrammi üks kord (WHO) Maailma Terviseorganisatsiooni ajutiselt saadud.EFSA on tuvastatud ELi hõlmava hinnangu, et tarbijad on neile tavaliselt toidu tarbimine on vaid veidi madalam uue lubatava koguse tase. Teatud piirkondades ja elanikkonnarühmad kuid kaadmiumi omastamine on suurem. Eelkõige tarbijaid, kes söövad palju vilja ja köögivilju võib ületada seda väärtust.
Staatuseminaril "Kaadmium – uued väljakutsed toiduohutusele?" Föderaalse Riskianalüüsi Instituudi (BfR) kohtumisel arutasid erinevate erialade eksperdid teaduse, poliitika, sööda- ja toiduainetööstuse ning tarbijaühenduste esindajatega raskmetalli tähtsust toiduohutuse seisukohalt. Nad jälgisid kaadmiumi teed läbi kogu toiduahela: pinnasest ja väetiste kaudu taimedes, mida töödeldakse toiduks või söödaks, söödast loomadeni, mida töödeldakse toiduks, ja lõpuks läbi toidu inimesteni. "Peame vajalikuks teha jõupingutusi kõigil tasanditel, et vähendada kaadmiumi sattumist toiduahelasse ja seeläbi tarbijate kokkupuudet sellega," ütleb BfR-i president, professor dr. dr Andrew Hensel. "Isegi kui tarbijaid praegune kaadmiumisisaldus toidus ei ohusta, jääb aine toidus ebasoovitavaks. Sissepääsuallikad on siiski vaja blokeerida."
Kaadmium on raskemetall, mis on keskkonnas laialt levinud. See pärineb osaliselt loodusest, näiteks murenenud kivimitest või vulkaanipursetest. Teisalt on see aastaid sattunud ka kaevandamise, tööstuse ja põllumajanduse kaudu veekogude pinnasesse ja setetesse. Kaadmium levib keskkonda ka õhu kaudu. Kontsentratsioonid on piirkonniti erinevad. Kaadmium võib akumuleeruda taimedes ja loomades ning seetõttu saavad inimesed seda erinevate toiduainete kaudu. Raskmetall põhjustab pika aja jooksul suurtes kogustes allaneelamisel neerukahjustusi ja on samuti klassifitseeritud inimesele kantserogeeniks.
Toiduainetest on kõrgeim kaadmiumisisaldus rups, mereannid, metsaseened ja õliseemned. Liha, muna ja piim seevastu on suhteliselt madala saastatuse tasemega. Seda näitavad föderaal- ja osariikide valitsuste ulatuslikud toiduseire andmed. Lisaks on kaadmiumi tarbimisel määravad toitumisharjumused. Max Rubneri Instituudi riikliku tarbimisuuringu II praeguste andmete põhjal on eksperdid hinnanud Saksamaa elanikkonna kaadmiumi tarbimist: selle järgi tarbivad tarbijad, kes tarbivad keskmiselt kõiki toiduaineid, lubatava nädalase kaadmiumi koguse, mis saadakse EFSA 58 protsenti. Teatud rühmad, nagu noored ja tarbijad, kellel on erilised toitumisharjumused, näiteks rohke köögiviljade ja teravilja tarbimine, on suuremad. Need niinimetatud suurtarbijad tarbivad 94 protsenti talutavast kogusest toidu tarbimise kaudu.
Sellest hoolimata ei soovita eksperdid suurtarbijatel oma toitumisharjumusi põhjalikult muuta. Sest puu- ja köögiviljade kasulikkus on vaieldamatu: teatud vähivormide, südame-veresoonkonna haiguste ja II tüüpi suhkurtõve ennetav toime, madala kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamine ja vähem kaadmiumi koguvate taimesortide aretamine. Kaadmiumi laialdase loodusliku esinemise tõttu pinnases ning tööstuse ja kaevandamise aastatepikkuse sisendi tõttu võivad sellised minimeerimisstrateegiad olla edukad vaid pikas perspektiivis. Osalejate arvates peavad kõik keskkonnakaitse, toiduohutuse, põllumajanduse ja toiduainete tootmisega seotud isikud selle väljakutsega koos ja kogu Euroopas vastu astuma.
Allikas: Berliini [BfR]
