Hüvasti higiste jalgadega!

Töötanud välja objektiivse hindamissüsteemi jalgade higilõhna jaoks

Esimene samm ebameeldiva jalalõhna tekke ärahoidmiseks on selle põhjuste põhjamine. Hohensteini instituudi, testimis- ja uurimisinstituudi (PFI) ja Saarlandi ülikooli mõõtmistehnoloogia õppetooli teadlased on higilõhna objektiivse sensoorse hindamissüsteemi abil jõudnud sellele eesmärgile suure sammu lähemale.

Põhjus on selles, et higi bakteriaalsest lagunemisest põhjustatud lõhnade teke ei sõltu ainult kandjast, vaid eelkõige jalatsite (nt pealse ja talla materjal) ja sukkade (nt kiudmaterjal) disainiomadustest. Sensoorsete omaduste osas on tootearendus olnud võimalik vaid katse-eksituse meetodil ja katseisikutega tehtud komplekstestide abil. Uurimisprojektiga AiF nr. 201 ZN on välja töötanud objektiivse hindamissüsteemi higilõhna sensoorseks hindamiseks, klientide kaebusi ja nendest tulenevaid kalleid uusi disainilahendusi saab edaspidi vältida.

Uurimisprojekti raames kandsid katsealused realistlikes tingimustes erinevaid kingade ja sukkide kombinatsioone, et tekitada tõelist higilõhna. Paralleelselt hinnati seda testiperioodi jooksul objektiivselt "elektroonilise nina" abil ja subjektiivselt "sensoorse paneeli" (inimtesti nuusutajad) abil.

Niinimetatud "elektroonilises ninas" reageerivad erinevad pooljuhtgaasiandurid lenduvatele ainetele, nagu need, mis tekivad bakteriaalse higi lagunemisel. Anduri katetele kinnistades või akumuleerudes muudavad need oma juhtivust, mis tekitab mõõtesignaali. Inimtesti haistjaid iseloomustab eriti peen ja hästi eristuv haistmismeel.

Uurimisprojekti eesmärk oli seostada andurite mõõtmisandmed "sensoorse paneeli" subjektiivse lõhnahinnanguga, st seostada need omavahel. See tähendab, et sellisest subjektiivsest lõhnahinnangust võib edaspidi loobuda ja higilõhna saab kvantitatiivselt hinnata vaid "elektroonilise ninaga" mõõtes. See säästab aega ja raha jalatsite ja sukkade tootearenduses.

Uurimisprojekt on näidanud, et mõlema andmehulga korrelatsioon on põhimõtteliselt võimalik keerukate matemaatiliste ja statistiliste meetodite (nt lineaarne diskriminantanalüüs) abil. Kuid selle korrelatsiooni täpsus, mida on võimalik saavutada praeguseks olemasolevate andmete hulgaga, ei ole veel piisavalt kõrge, et praegu lõhna hindamiseks "sensoorsest paneelist" täielikult loobuda. Seda eesmärki saab aga saavutada täiendavate mõõtmiste abil "elektroonilise ninaga" ja anduri andmete hindamise optimeerimisega.

Väljatöötatud mõõtmisprintsiipi on võimalik rakendada ka muudele rõivatekstiilidele (nt T-särgid, aluspesu, särgid, pluusid). Sellised uuringud on kavandatud jätkuprojektidena.

Allikas: Boenningheim [ PFI ]