Anduritega toidu ohutumaks muutmine tulevikus

2009. aasta näitusel Agritechnica esitles Leibnizi Põllumajandustehnika Instituut Potsdamis-Bornimis kolme anduriarendust, mida saab kasutada hallituse tuvastamiseks teravilja tootmisahela kriitilistes punktides ja seeläbi mükotoksiinide riski vähendamiseks. Andurisüsteemid töötati välja koos teadus- ja tööstuse partneritega BMBF-i rahastatud ühisprojekti ProSenso.net2 raames.

Need on väga ebasoovitavad, kuid sisalduvad ligikaudu veerandis kogu maailmas toodetavast toidust ja söödast: hallitusseente toksilised metaboliidid, nn mükotoksiinid. Isegi väikesed kogused on kahjulikud inimeste ja loomade tervisele. Mükotoksiinidega saastumist seostatakse mitte ainult terviseaspektidega, vaid ka majanduslike tagajärgedega.

Fusarium sensori vaatenurgast

Isegi läbi viljapõllu sõites suudab traktoril olev andur eristada terveid ja seenega nakatunud maisikõrvu. Multispektraalne kaamera tunneb sümptomid ära ilma kontaktita ja mittepurustavalt. Edaspidi saab teravilja koristada saastunud aladelt eraldi ja suunata seeläbi alternatiivsele edasisele töötlemisele, nt biogaasi tootmisele.

Nõuetekohase kuivatamise abil vähendage nakatumisohtu

Pärast koristamist tuleb niiske vili kuivatada, et vältida seente rünnakut ja toksiinide teket hoidlas. Kuivati ​​juhtimisel on oluliseks probleemiks teravilja ebaühtlane niiskusesisaldus.Uut tüüpi online-mikrolaineandurid võimaldavad esimest korda otsest, tihedusest sõltumatut niiskuse mõõtmist nii värskelt koristatud vilja sisendis kui ka väljundis. kuivatist. Olemasolevate kuivatussüsteemide võimalik moderniseerimine ja kasutamine uutes süsteemides tõotab märkimisväärset majanduslikku mõju. Ühtlasem kuivatamine mitte ainult ei paranda toote kvaliteeti ja vähendab riske, vaid võib saavutada ka kuni 5% energiasäästu.

Turvaliselt hoitud?

Teraviljapartiide ladustamisel või väljatoomisel tuleks uute veebipõhise analüüsimeetodite abil kiiresti tuvastada seente ja mükotoksiine sisaldavad viljapartiid – see on ebakvaliteetsete partiide sihipärase väljaviskamise eeltingimus. Näidati, et spektroskoopiliste meetodite ja gaasianduri mõõtmiste abil saab rukkil ja nisul tuvastada hallitusseente nagu Fusarium, Aspergillus või Penicillium. Samal ajal tuvastati luminestsentsspektroskoopia abil seente toksiine (aflatoksiinid, ohratoksiin A ja zearalenoon). Protsesse kombineeriva sensorsüsteemiga on tulevikus võimalik teravilja töötlemisahelas spetsiifiliselt tuvastada hallitust ja mükotoksiine.

Ühisprojekt „ProSenso.net2 – Jätkusuutlikkuse potentsiaali arendamine uudsete sensortehnoloogiate ja holistiliste hindamismudelite kasutamise kaudu taimse toidu tootmisahelas“ aitab kaasa toidu ja sööda kvaliteedi parandamisele. Seda koordineeris Leibnizi Põllumajandustehnika Instituut Potsdam-Bornim eV (ATB) ja rahastas föderaalne haridus- ja teadusministeerium. Töötati välja uuenduslikud anduripõhised lahenduskontseptsioonid teravilja ja puu/köögivilja/kartuli majanduslikult oluliste väärtusahelate näidetena. Projekti tulemused võivad anda püsiva panuse toidu- ja söödatootmise ohutumaks muutmisel, eelkõige hallituse saasteainetest inimestele ja loomadele avalduva ohu minimeerimisel ning samal ajal põllumeeste ja toidutootjate sissetulekute stabiliseerimisel.

Leibnizi Põllumajandustehnika Instituut Potsdam-Bornim on üks juhtivaid põllumajandustehnika uurimisinstituute Euroopas. Teadustegevus keskendub keskkonnasõbralike ja konkurentsivõimeliste põllumajanduslike tootmisprotsesside arendamisele, toidu ja loomasööda kvaliteedile ja ohutusele ning taastuvatele toorainetele ja energiale maapiirkondades.

Allikas: Potsdam-Bornim [ Leibnizi instituut ]