Fake mahepõllumajanduslik toit: teadusprojekt näeb kontrolli parandamise ruumi
Hohenheimi ülikool uuris ELi ökosüsteemide süsteemi; Prof. Dr Stephan Dabbert: "On arenguruumi"
700 Itaalia võltsimiskogud on väidetavalt võltsinud miljoneid kilo toitu. Itaalia politsei on täna võltsimisrõnga välja andnud. Kahtlustatavate hulgas on ka toiduainetööstuse ja kontrolliasutuste juhid. See kinnitab Hohenheimi ülikooli uurimisprojekti tulemusi. Selles prof. Stephan Dabbert vastutab praegu Euroopa kontrolli eest ning töötab välja 6i punktide plaani vajalike paranduste tegemiseks.
„Kui võltsimisega on tegelikult seotud kontrolliasutused, siis meie tulemused kinnitavad: nende organite seire on süsteemi üks olulisemaid komponente ja vajab kiiret täiustamist,“ ütleb prof dr. dabbert Ta juhtis CERTCOSTi uurimisprojekti Hohenheimis ja praegu vormistab tulemusi.
Kolm aastat on seitsme Euroopa riigi teadlased ja sertifitseerimiseksperdid uurinud mahepõllumajanduslikku kontrollisüsteemi eesmärgiga seda süsteemi täiustada. Nüüd on tulemused käes: kuuest põhisoovitusest koosnev kataloog on mõeldud praeguse kontrollisüsteemi täiustamiseks, mahetarnijate endi jaoks teabe edastamise hõlbustamiseks ning tarbijale ühtse ja läbipaistva märgistuse loomiseks.
Kontrollid peavad muutuma ühtlaseks
Kõige olulisem punkt: kontrollorganite ühtne järelevalve. Sest siiani puuduvad rikkumiste ja eeskirjade eiramise osas Euroopa standardid. Samuti puudub ühtne sanktsioonide kataloog või määratlused selle kohta, millal rikkumine on aset leidnud.
«Esiteks tuleb järelevalve ühtlustada. Tänapäeval peetakse Saksamaal rikkumiseks midagi, mida Itaalias selliseks ei peeta – ja vastupidi. Need erinevused tuleb kõrvaldada,” nõuab prof dr. dabbert "Samuti puudub aruanne, millega üksikute riikide seiret saaks reaalselt võrrelda," ütleb prof dr. Tupsud peale.
Kontrollimine peab põhinema riskil
Veel üks puudujääk: seni pole kontrollide käigus piisavalt tugevalt rõhutatud võimalikku kahju tarbijale: "Riskiga farmides tuleks kontrolli suurendada," leiab põllumajandusökonoomika professor. Juba negatiivset tähelepanu pälvinud ja suure turumõjuga ettevõtteid tuleks sagedamini kontrollida. Seda juba kasutavad mõned kontrolliasutused, kuid mitte kogu Euroopas. Selline riskipõhine kontrollisüsteem võimaldaks suunata ressursid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, ilma süsteemi maksumust suurendamata.
Kontrollide korraldust tuleb parandada
Praegu on Euroopa riikides era- ja riiklik kontroll segu, kusjuures jaotus on igas riigis erinev. Seda tahetakse ka sellisel viisil säilitada, kuigi teadlased nõuavad paremat korraldust: "Liikmesriigid peaksid kontrollima, kas on võimalik parandada ülesannete jaotust ja institutsioonidevahelist koostööd." See kehtib ka Saksamaa kohta, kus föderalism on levinud. ökoloogilise kontrolli alal on tekkinud keeruline vastutusala.
Samuti on küsitav, kas ELi vastutavatel üksustel on kontrollide järelevalve ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse. Samuti on oluline parandada teabevahetust üksikute ametiasutuste ja riikide vahel. "See võib juhtuda näiteks võimudevahelise teadmiste vahetamise platvormi kaudu."
EL vajab üleeuroopalist teadmiste süsteemi
Jätkuks nõuavad teadlased tõhusat teadmistesüsteemi: „Kogukond vajab Euroopa foorumit, kus saaks regulaarselt vahetada teavet selle kohta, kuidas mahepõllumajanduslikku kontrolli määrusi on üksikasjalikult rakendatud. Seda peaks vähemalt EL kaasrahastama.
Ka teadlaste pakutud meetmete kataloogis: "Inspektorite koolitust tuleks samuti täiustada ja eelkõige standardiseerida," ütleb prof dr. dabbert
Ökoettevõtjad vajavad rohkem läbipaistvust
Toote hea kvaliteet algab kvalifitseeritud tootjatest. Üldiselt vajavad ökoettevõtjad paremat teavet ja läbipaistvust kontrollisüsteemi nõuete kohta. See kehtib eelkõige uute liikmesriikide kohta.
„See hõlmab täiustatud koolitust liikmesriikide keeles – näiteks veebiõpetustena. Aga ka seda, et kontrolliasutused teeksid oma hinnakirjad veebis kättesaadavaks, et sertifitseerimiskulusid oleks lihtsam määrata.” Seetõttu peaks EL oma mahepõllumajandusliku sertifitseerimise teemalist Interneti-pakkumist edasi arendama.
Märgistust tuleb parandada
Tarbijates usalduse tekitamiseks on oluline olemasolevaid logosid mõistlikult kasutada. Teadlased viisid oma projektis läbi väliuuringuid, kasutades ökomärgiseid ja logosid. Tulemus: näiteks Saksa orgaaniline pitser toimib väga hästi ning tarbijate seas on populaarsed ka Tšehhi ja Taani võrreldavad logod.
"Uut EL-i logo seevastu peaaegu ei teata," ütleb Hohenheimi ülikooli teadlane. "Seepärast tuleks edukate riiklike logode kasutamist jätkata seni, kuni ELi uue logo suhtes on saavutatud võrreldav usaldustase."
Taust: mahetoidu sertifitseerimissüsteemide majandusanalüüs
CERTCOST on projekt, mis hõlmab 10 asutust (sh ülikoolid, uurimisinstituudid ja kontrollasutused) Saksamaalt, Tšehhist, Taanist, Ühendkuningriigist, Šveitsist, Itaaliast ja Türgist. Projekti toetab Euroopa Komisjon 2,7 miljoniga. rahastatakse eurodes. Eesmärk on analüüsida Euroopa ökoloogilise kontrolli süsteemi majanduslikust aspektist ja töötada välja parendusettepanekud.
Allikas: Stuttgart [ Hohenheimi Ülikool ]
