Väärtuslikke teadmisi saastumist toidud toimega
BvL avaldatud teist korda tulemused zoonooside
Föderaalne tarbijakaitse ja toiduohutuse (BVL) on avaldanud teist korda aruande tulemused üleriigilise läbi zoonooside seire. Tulemused aasta 2010 show, muu hulgas, et koorem kalkuniliha campylobacter (17,3 protsenti) ja Salmonella (5,5 protsenti) on samal tasemel kui eelmisel aastal.
Aruanne, mis sisaldab esimest korda ka Föderaalse Riskianalüüsi Instituudi (BfR) tulemuste hindamist, annab väärtuslikku teavet zoonootiliste patogeenide esinemise kohta toidus ja kariloomades. Tulemusi saab kasutada seire prioriteetide seadmiseks. 2010. aasta andmetega saab esimest korda analüüsida zoonootiliste patogeenide leviku ja nendega seotud antibiootikumiresistentsuse suundumusi võrreldes eelmise aastaga ning jälgida mõnes valdkonnas esimest korda arenguid.
Zoonooside seiresse kaasati kokku 8.180 proovi tootmisettevõtetest, tapamajadest ja jaemüügipunktidest, mis võtsid liiduriigid toidu- ja veterinaarjärelevalve raames 2010. aastal ning testiti Salmonella spp., Campylobacter spp. verotoksiini tootvad E. coli (VTEC), Listeria monocytogenes ja metitsilliiniresistentsed Staphylococcus aureus (MRSA). Lisaks uuriti BfR-is antibiootikumiresistentsuse seire raames 3.748 erinevate zoonootiliste patogeenide ja kommensaalse E. coli isolaati (osa normaalsest soolefloorast) nende resistentsuse osas antimikroobsete ainete suhtes.
Jaemüügis tehtud uuringud näitavad, et värske kalkuniliha on sageli (17,3 protsenti) nakatunud Campylobacter spp. on saastunud. Salmonella spp. leiti 5,5 protsendil värske kalkuniliha proovidest. Need väärtused vastavad sisuliselt eelmise aasta tulemustele ja näitavad, et värske kalkuniliha võib põhjustada salmonella ja kampülobakteriga nakatumise ohtu. Tapamajas tehtud uuringud näitasid, et kalkunid on patogeeni kandjad ja et tapaprotsess näib soodustavat liha saastumist salmonella ja kampülobakteriga.
Lisaks Salmonella spp.-le tuvastati edasiseks töötlemiseks mõeldud paagipiima proovides erinevaid zoonootilisi patogeene erineva sagedusega. Kuna joogipiim Saksamaal on alati enne tarbijale müümist kuumtöödeldud, siis paagipiimas olevad vastavad zoonootilised haigustekitajad tarbijale ohtu ei kujuta Toorpiim tuleks alati enne tarbimist kuumutada. Toorpiim võib olla tervisele ohtlik, kui seda ei kuumutata, näiteks toorpiimajuustu valmistamisel.
Jaemüügi toidumunade proovid sisaldasid 0,7 protsenti Salmonella spp. saastunud. Seevastu munade sees salmonelloosi ei tuvastatud. Olulisi erinevusi salmonellaga saastumises eri tüüpi kasvatusviisidest pärit munakanade munade ning Saksamaalt pärit ja mitte-Saksamaa päritolu munade vahel ei leitud.
Verotoksiini moodustavat E. colit (VTEC) suudeti tuvastada 26,5 protsendil nuumvasikate väljaheiteproovidest. Juba eelmise aasta tulemused näitasid, et haigustekitajad esinevad ka tapamaja loomadel (13,5 protsenti), värskel vasikalihal (5,8 protsenti) ja jaekaubandusest pärit vasikalihapreparaatidel (3,1 protsenti) ning võimaldavad seost lihatootmise vahel. protsessi ja liha saastumist VTEC-ga.
Metitsilliiniresistentset Staphylococcus aureust (MRSA) on sageli leitud kõikides toiduahela etappides alates talust kuni jaemüügini. MRSA-ga oli saastunud 19,6 protsenti kalkuni- ja vasikafarmide tolmuproovidest, 65,5 protsenti tapamaja kalkunirümpade kaelanaha proovidest ja 32,0 protsenti jaemüügipunktidest võetud värske kalkuniliha proovidest. Praeguste teaduslike teadmiste kohaselt võib eeldada, et MRSA ülekandumise riski saastunud toidu kaudu inimestele võib pidada väikeseks. Teatud toitude käitlemisel peaksid tarbijad siiski olema sama ettevaatlikud, mis on vajalik ka muude zoonootiliste patogeenide puhul.
2010. aasta resistentsustestide raames tuvastati broileritel ja nuumvasikatel oluliselt kõrgem antibiootikumiresistentsuse määr kui eelmisel aastal. Väga fluorokinolooniresistentse Salmonella Kentucky esinemist kalkuniliha toiduahelas tuleb pidada uueks spetsiifiliseks probleemiks.
Tarbijad saavad end toidu kaudu leviva nakkuse eest kaitsta, küpsetades liha põhjalikult ja järgides rangeid köögihügieeni tavasid, mis takistavad patogeenide ülekandumist toorest lihast, eriti toiduvalmistamise ajal valmistoitudesse (nt salatisse). Toorpiimatooteid ja tooreid mune sisaldavaid roogasid ei tohiks tarbida tundlikud tarbijarühmad nagu väikelapsed, eakad, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed ja rasedad.
2010. aasta zoonooside seire aruanne on kättesaadav veebis aadressil: http://www.bvl.bund.de/ZoonosenMonitoring
Taustinformatsioon
Zoonoosid on haigused või nakkused, mis võivad loomulikul teel, otseselt või kaudselt edasi kanduda loomade ja inimeste vahel. Zoonootilised patogeenid võivad kanduda kariloomade lihale näiteks tapmise ja edasise töötlemise käigus. Zoonootiliste patogeenidega saastunud toit on inimesele oluline nakkusallikas Campylobacter spp. ja Salmonella spp. Listeria monocytogenes'e või verotoksiini tootva E. coli (VTEC) nakkused esinevad harvemini. Kuid nende vallandada võivate haiguste tõsiduse tõttu on neil oluline roll. Metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA) on tavalised patogeenid, mis põhjustavad haiglanakkusi, millest mõned on tõsised. Konkreetne MRSA tüüp, mida nimetatakse "multilookuse järjestuse tüübiks ST398", on levinud kariloomadele. Praeguste teadmiste kohaselt näib aga, et inimesed, kes on koloniseeritud "karjakasvatusega seotud" MRSA-ga, soodustavad MRSA levikut haiglates vähem kui haiglatega seotud MRSA tüvede kandjad. Lisaks näib, et inimeste nakatumine nende "karjakasvatusega seotud" MRSA tüvedega põhjustab tõsiseid sümptomeid ainult harvadel juhtudel.
Vastavalt zoonooside ja zoonootiliste patogeenide seire direktiivile 2003/99/EÜ on kõik EL liikmesriigid kohustatud koguma, hindama ja avaldama representatiivseid ja võrreldavaid andmeid zoonooside ja zoonootiliste patogeenide esinemise ning nendega seotud antibiootikumiresistentsuse kohta toidus ja söödas. ja elusloomad , et saada teavet zoonooside ja zoonootiliste patogeenide arengusuundade ning allikate kohta. Eelkõige jälgitakse neid zoonootilisi patogeene, mis kujutavad erilist ohtu inimese tervisele. Zoonooside seiret on liiduriigid alates 2009. aastast haldusmääruse alusel läbi viinud igal aastal kogu Saksamaal riikliku toidu- ja veterinaarjärelevalve raames. Liitriikide kogutud testitulemused kogub, hindab ja teeb kokkuvõtte Föderaalne Tarbijakaitse- ja Toiduohutusamet (BVL) ning avaldab iga-aastase zoonooside seire tulemuste aruandes.
Federal Institute for Risk Assessment (BfR) hindab testitulemusi ja ühendab need koos kõigi muude zoonoosiga seotud andmetega, mida saab hinnata zoonooside, zoonootiliste patogeenide ja antibiootikumiresistentsuse arengusuundade ja allikate aruandes, mis tuleb lisada vastavalt direktiivi 9/2003/EÜ artikli 99 sätetele ja esitada Euroopa Toiduohutusametile (EFSA). EFSA vaatab läbi kõikide liikmesriikide andmed ja avaldab need oma aastaaruandes zoonooside ja toidust põhjustatud haiguspuhangute kohta ELis, mis on zoonootiliste mõjurite riskijuhtimise aluseks Euroopas.
Allikas: Berlin [BVL]
