Tarbija ostujõud on 2009 stabiilne
Kuid need on vaid vabariigi keskmised väärtused. Saksamaa sotsiaalsetes kihtides ja piirkondades on arengud üsna erinevad:
Eelmiste aastate võitjaid on kriis ebaproportsionaalselt mõjutanud: kõrgemad sissetulekute kategooriad. Aasta esimeses kvartalis registreeris föderaalne statistikabüroo kõige kiiremini äritegevuse ja vara (nt väärtpaberite) tulu alates 1970. aastast. Osaliselt langevad juhtivtöötajate palgad ja muutuvate palgakomponentide langus mõjutavad ebaproportsionaalselt ka suuremat sissetulekut teenivat.
Teisalt registreeriti sel aastal kollektiivpalkade arvu tõus, peamiselt 2008. aasta esimesel poolaastal sõlmitud kõrgete kollektiivlepingute tõttu. Kuid lühiajalise töötamise laienemine ja ennekõike aasta teiseks pooleks oodatav tööpuuduse tugevam tõus mõjutas negatiivselt. Pensionäride palgad tõusevad juulist läänes 2,41% ja idas 3,38%; Kümne aasta suurima tõusu korral kasvavad pensionid sel aastal palgast kiiremini. Samuti suureneb umbes 10 miljoni Hartz IV saaja igakuine tavamäär, eakate põhiturvalisus ja sotsiaalabi. Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kerge leevendamine suurendab veelgi ostujõudu; Lõpuks välditakse tõenäoliselt stabiilsete tarbijahindade tõttu (peamiselt tänu energia- ja toidukulude langusele) reaalset ostujõu kadu.
Need suundumused mõjutavad oluliselt ka piirkondlikku ostujõu arengut. Suhteliselt madala sissetulekuga Ida-Saksamaa föderaalriigid, kes osalevad ülekandemaksetes ebaproportsionaalselt, registreerivad 2009. aastal elaniku ostujõu kasvu - seda ka tänu kõrgemale kollektiivpalgale läänetasandiga edasise kohanemise käigus ja praegusele kriisile vähem vastuvõtlikule majandusstruktuurile - prognoositud 1,6% vahel (Mecklenburg-Vorpommern) ja 0,7% (Tüüringi). Tõenäoliselt on ainus ostujõu langusega (-0,3%) föderaalriik Baden-Württemberg oma ekspordist sõltuvate tööstusharudega, mida kriis on eriti tugevalt tabanud.
Analüüs 419 linna- ja maapiirkonna tasemel teeb selgeks, et rikkamad piirkonnad peavad leppima ostujõu langusega, samas kui madalama sissetulekuga linna- ja maapiirkonnad mõjutavad seda tavaliselt vähem: kümne kõrgeima sissetulekuga linna- ja maapiirkonna puhul 8 puhul on ostujõu nominaalne kasv alla eeldatav hinnatõus 10% ja seega oodatav ostujõu reaalne langus:
Tabel: 2009. aastal kõrgeima ostujõuga linna- ja maapiirkonnad:
| Linn või rajoon | Ostujõud elaniku kohta | ||
| 2008 [€] | 2009 [€] | Kasv | |
| Starnbergi linnaosa | 28 714 | 28 716 | + 0,0% |
| Hochtaunuskreis | 28 343 | 28 324 | -0,1% |
| Müncheni ringkond | 26 518 | 26 378 | -0,5% |
| Sõltumatu linn München | 25 839 | 25 704 | -0,5% |
| Main-Taunuse rajoon | 25 764 | 25 699 | -0,3% |
| Ebersbergi ringkond | 24 967 | 25 032 | + 0,3% |
| Fürstenfeldbrucki linnaosa | 23 733 | 23 831 | + 0,4% |
| Stormarni linnaosa | 23 180 | 23 191 | + 0,0% |
| Piirkonnavaba linn Erlangen | 23 429 | 23 190 | -1,0% |
| Dachau ringkond | 23 122 | 23 110 | -0,1% |
Seevastu kümme madalaima sissetulekuga linna- ja maapiirkonda, kus siirdetulude osakaal on mõnikord tublisti üle 10%, võivad kõik oodata ostujõu reaalset kasvu.
Tabel: kõige nõrgema ostujõuga linna- ja maapiirkonnad 2009. aastal:
| Linn või rajoon | Ostujõud elaniku kohta | ||
| 2008 [€] | 2009 [€] | Vaha- | |
| Alam-Sileesia ülemine Lusatia | 14 100 | 14 400 | + 2,1% |
| Uckermark | 14 156 | 14 390 | + 1,7% |
| Güstrow linnaosa | 14 090 | 14 346 | + 1,8% |
| Annabergi ringkond | 14 241 | 14 286 | + 0,3% |
| Kyffhaeuseri ring | 14 100 | 14 270 | + 1,2% |
| Piirkonnavaba Görlitzi linn | 13 990 | 14 151 | + 1,1% |
| Ida-Lääne-Pommeri piirkond | 13 927 | 14 011 | + 0,6% |
| Löbau-Zittau rajoon | 13 792 | 13 973 | + 1,3% |
| Demmini ringkond | 13 423 | 13 841 | + 3,1% |
| Uecker-Randowi linnaosa | 13 258 | 13 563 | + 2,3% |
Ostujõu arengu praegust suundumuse muutumist võrreldes viimaste aastatega kajastavad ka Nürnbergi turu-uurijate andmed: Erlangen-Höchstadti linnaosa kohta, mille ostujõud kasvas ajavahemikul 2004–2008 ja mille suurettevõtteid on kriis mõnel juhul tõsiselt mõjutanud, 2009. aastal on oodata ostujõu langust 22 640 euroni (-0,3%).
Seevastu Aacheni linnaosa, mille areng oli kõige nõrgem aastatel 2004–2008, peaks tõusma 18 334 euroni (+ 0,5%).
Vaatamata vähesele langusele mõlemal juhul on München endiselt rikkaim linn, kus elaniku kohta on näitaja umbes 25 700 eurot, ja Grünwald Müncheni lähedal, umbes 53 000 euroga, jääb kõige rikkamaks linnaks ca.
Kõigi föderaalsete osariikide ning linna- ja maapiirkondade ostujõu täieliku loetelu ning trükkimiseks mõeldud ostujõu jaotuse kaardi leiate aadressilt
www.mb-research.de/content/view/20/35/
MB-Research on ostujõule ja muudele piirkondlikele andmetele spetsialiseerunud instituut, mis määrab regulaarselt Saksamaa kõigi kohalike omavalitsuste ja postiindeksipiirkondade ning kõigi teiste Euroopa riikide ja oluliste välisturgude ostujõu Saksamaa jaoks. Seda teavet kasutavad ettevõtted ja ametiasutused, et teha professionaalsemalt ruumiliste viidetega otsuseid.
Tingimused:
Nominaalne ostujõud: elanikkonna olemasolevat sissetulekut. See sisaldab netosissetulekut töölt ja varast, s.t pärast maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete mahaarvamist, samuti saadud ülekandemakseid, nagu pensionid, töötutoetus, lastetoetused jne
Tegelik ostujõu areng: Ostujõu areng mitte ainult nominaalse muutuse (summa eurodes), vaid ka tarbijahindade tõusu tagajärjel tekkinud väärtusekao arvestamine.
Allikas: Nürnberg [MB uuringud]
