Toidu mõju märgistamise lastele
Edasine tõus terviseprobleeme lapsi nagu hammaste lagunemine või rasvumine on sotsiaalne probleem. Püüab selgitada kaudu märgistamise tervise kriitiline koostisosade ja animeerida tervisele mittevastav käitumine nende probleemidega. Aga sellised viited mõju ka lastele? Ja kui jah, siis kuidas nad peaksid olema kavandatud? Need küsimused on vastatud praegu osa uurimisprojekti teemal "Kinderkaufladen pädevuse" õppetooli Marketing Ülikooli Siegen.
"Esimene uuring näitab, et hoiatus paneb lapsed valima ebatervisliku alternatiivi asemel tervislikku. Mis aga puudutab populaarsete kaubamärkide toitu, siis nad on pigem nõus hoiatusi eirama,” ütleb prof dr. Hanna Schramm-Klein, turunduse õppetooli juhataja.
Esimeste tulemuste saamiseks hoiatuste ja kaubamärkide koosmõju kohta viis Siegeni ülikooli turunduse õppetool läbi eksperimentaalse eeluuringu. Uuriti populaarsete ja ebapopulaarsete kaubamärkidega seotud hoiatuste mõju.
Osalenud õpilaste rühmale kingiti ebatervislikud joogid sõnumiga „Ole ettevaatlik! See ei ole hammastele hea!” pakkus, kuid teised sellist suulist hoiatust ei saanud. Peamised järeldused: hoiatuse tulemuseks oli tegelikult vähem sooda joomist, kuid see mõju oli populaarse kaubamärgi puhul oluliselt vähem tõhus kui ebameeldiva kaubamärgi puhul.
Ilmselt on lapsed rohkem valmis eirama hoiatusi, kui tegemist on populaarsete toiduainete kaubamärkidega. See loob erilise vastutuse populaarsete kaubamärkide toodete tootjatele. Ühiskond on samal ajal kohustatud õpetama lapsi tervisele ohtlike ainete osas. Autorid prof Dr. Hanna Schramm-Klein, Dr. Gunnar Mau ja Celina Steffen edasiõppimisel.
Taust:
46 protsenti kooliteed alustajatest kannatab lapsepõlves piimahambakaariese all. Selle põhjuseks on muuhulgas suhkrurikaste toitude tarbimine, mida lapsed eelistavad kaasasündinud maitse-eelistuste tõttu. Teiste tervist ohustavate toodete, näiteks sigarettide puhul püütakse märgistamisnõuetega inimesi harida tervisele oluliste koostisosade osas ning soodustada tervisele vastavat käitumist. Tegelikult näitavad esimesed uuringud, et sellised hoiatused täiskasvanutel võivad mõjutada tervisele ohtlike toodete kasutuskäitumist.
Toiduained ei ole aga kohustatud märgistama tervisele olulisi koostisosi. Toitained ja energiasisaldus on toodud vaid toiteväärtustabeli kujul toote pakendil.
Palju kõneainet tekitanud toiduainete värvimärgistamise foorisüsteemi abil hoidis Euroopa Parlament mullu ära. Toiduainetööstuse poolt eelistatud "Guideline Daily Amounts" mudel, mis on soovitusliku päevase energiatarbimise ja teatud koostisosade etalon, jääb vabatahtlikuks. Kas (ja kuidas) hoiatustel on lastele mingit mõju, on tänaseni küsitav. Ja kui jah, siis kuidas need peavad olema kujundatud.
"Jaemüüjate ja tootjate jaoks on see küsimus kahekordselt asjakohane," selgitab prof dr. Schramm-Klein ja selgitab: „Ühelt poolt lasub ettevõtetel sotsiaalne vastutus – eriti laste ees – ja seega ka vajadus kaitsta seda tarbijagruppi terviseohtude eest. Teisest küljest on ettevõtete eesmärk positsioneerida oma brände edule orienteeritud viisil.
Allikas: Siegen [ Ülikool ]
