Päritolumärgistuse laiendamine pakendamata lihale
Edaspidi peab sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha pakendamata lihal olema päritolumärgis. Föderaalkabinet kiitis täna heaks föderaalse toidu- ja põllumajandusministri Cem Özdemiri vastava määruse eelnõu. Alates 2024. aasta algusest teavitatakse tarbijaid nende loomade iga värske, jahutatud ja külmutatud lihatüki päritolust. Varem oli see kohustuslik ainult pakendatud liha puhul. Pakkimata veiseliha puhul oli päritolumärgistus kohustuslik juba varem. Määrus jõustub kuus kuud pärast selle väljakuulutamist Õigusajakirjas.
Föderaalminister Özdemir ütleb: "Liha ostes tahavad tarbijad teada, kuidas looma peeti ja kust see pärineb. Nüüd oleme mõlemad teinud võimalikuks – ja sellega vastame põllumeeste ja tarbijate pikaajalisele nõudmisele. . Loomakasvatus - ja päritolumärgistus on minu jaoks õde-venda ja kuuluvad kokku. Need on kaks olulist sammu meie teel Saksamaa loomakasvatuse tulevikukindlaks muutmisel. Need muudavad meie põllumeeste saavutused usaldusväärselt nähtavaks. Kliendid saavad seega teevad teadliku ostuotsuse ja valivad ise aktiivselt rohkem loomade heaolu, piirkondlikku lisandväärtust ja kõrgeid keskkonnastandardeid.
Paralleelselt loomakasvatuse märgistamisega soovime järgmises etapis laiendada päritolunimetust ka väljaspool kodu toitlustamisele. Kahjuks ei ole komisjon, vastupidiselt teatatule, ikka veel esitanud laiaulatusliku määruse ettepanekut. Teised liikmesriigid on juba kehtestanud riiklikud eeskirjad. Meie põllumehed – eriti need, kellel on väikesed ja keskmise suurusega talud – vajavad võimalust turul ellu jääda. „Made in Germany” on ka liha kvaliteeditunnus, mida tarbijad tunnustavad: see tähistab loomade heaolu, õiglast palka ja meie loodusvarade kaitset.
Föderaalvalitsus oli määruse eelnõu heaks kiitnud juba mais. Föderaalnõukogu kiitis selle teise toidualase teabe rakendusmääruse muutmise määruse heaks 7. juulil tingimusega, et kui peamiselt müüakse samast päritolust pärit liha, loetakse piisavaks ka poes üldise ja selgelt nähtava teatega märgistus. See parandus on nüüdseks eelnõu heakskiiduga valitsuskabinetis vastu võetud.
Samuti vabastas liidunõukogu juuli alguses tee liiduministri esitatud loomakasvatuse märgistamise seadusele. Märgistusel on viis pidamisviisi: "Lait", "Lait+koht", "Värske õhu laut", "Jooks/karjamaa" ja "Mahe". Seadus reguleerib esialgu sigade nuumamist ning see on kiiresti laienemas teistele loomaliikidele, elufaasidele ja väärtusahela valdkondadele, näiteks gastronoomias ja töödeldud toodetes.
Taustinformatsioon
Statistiliselt toodavad Saksamaa loomakasvatajad rohkem liha, kui Saksamaal ära süüakse. Nn isevarustatuse aste oli 2022. aastal kõikide lihaliikide puhul 116,0 protsenti. Sealiha puhul oli see Saksamaal enim tarbitud liha osakaal 125,8 protsenti. 2022. aastal eksporditi Saksamaalt ligi 2,9 miljonit tonni liha, millest ligi 1,5 miljonit tonni moodustas sealiha. Liha imporditi samal ajal tubli 2,0 miljonit tonni, sealhulgas sealiha 0,7 miljonit tonni.
Saksamaal süüakse järjest vähem liha: 2022. aastal oli tarbimine inimese kohta ajalooliselt madalaim, 52,0 kilogrammi alates mõõtmiste algusest 1989. aastal.
