Tapmine ja loomade heaolu

Staatuseuuring andmete kogumiseks loomade heaolu seisukohalt oluliste kontrollparameetrite kohta Nordrhein-Westfaleni tapamajades

Allikas: www.lej.nrw.de/service/pdf/projektbericht_schlachtschweinen.pdf (Avaldatud 2003 – 85 lehekülge)

Nordrhein-Westfaleni toiduainetööstuse ja jahinduse riikliku büroo töötajad registreerisid nende farmide üldise struktuuri kokku kümnes sea tapamajas ning kogusid andmeid loomade heaolu parameetrite, uimastussüsteemide tehniliste parameetrite ja sellest tuleneva liha kvaliteedi järgimise kohta. Tapamajade valimisel võeti arvesse nii sigade erinevaid uimastamismeetodeid kui ka tapmiste arvu viies halduspiirkonnas. Münsteri halduspiirkonnas uuriti nelja tapamaja, Kölni halduspiirkonnas aga ainult ühte tapamaja. Andmete kogumine tuleks andmete kogumise vormi abil standardiseerida. Selle kontroll-loendi leiate projekti aruande lisast. Projektiaruande autorid ei ütle, kas tapamaja kontrollid olid teada antud või ette teatamata. Samuti ei mainita ajavahemikku, mil kontrollid viidi läbi. Võib siiski eeldada, et kontrollid toimusid enne 1. aprilli 2001, kuna kaks uuritud farmi tuimastati ikkagi tangide abil käsitsi, ilma et loomi immobiliseeriti. Tapetud jõudlus uuritud farmides oli vähemalt 100 ja maksimaalselt 800 siga tunnis. Tapmine viidi läbi ühes farmis kuuel tapmispäeval, viiel päeval nädalas viies farmis, neljal päeval nädalas kolmes farmis ja kolmel päeval nädalas ühes farmis.

Kahel juhul ei saavutanud tapamajade ootelöökide võimsus soovitatavat boksi suurust vähemalt 20% päevasest tapatoodangust või 250% tunni tapatoodangust. Anesteesiaasutustesse suunduvat ja sissevoolu seostati pooltes uuritud ettevõtetes olulise välditava mürasaastusega (subjektiivselt hinnatud – mõõtmisi ei tehtud). Selgelt nähtavate jälgedega loomakorjuste osakaal ulatus ühes farmis maksimaalselt 52,4%-ni (!!). Kolmes ettevõttes, kus elektriga uimastamist teostati täisautomaatse piiraja abil, kasutati kõrgsageduslikke uimastamisvoole. Kahes neist ettevõtetest saavutas südamevoolude sagedus maksimumini 215 ja 330 Hz. Ventrikulaarse fibrillatsiooni käivitamine selliste kõrgsageduslike vooludega on küsitav ja seda arutatakse kriitiliselt. Seetõttu on üllatav, et projekti aruandes selle kohta pole ühtegi väidet.

Anesteesia efektiivsust kontrolliti järgmiste kriteeriumide alusel: sarvkesta refleks; suunatud silmade liigutused; regulaarne hingamine; märgatavad konvulsioonilised liigutused; Kaitsereaktsioonid veretustamisel. Farmis, kus sead uimastati elektriliselt ja täielikult automaatselt piirajas, ilmnes 22 uuritud loomast 175 (12,6%) veritsevale nõelamisele suunatud kaitsereaktsioon. Ebapiisava anesteesia põhjuseks leiti pea ja rindkere elektroodide vale paigutus. Teises ettevõttes

Pärast CO9,4-anesteesiat ilmnes veritsusõmbluse pealekandmisel reaktsioone 2% loomadest ja teises uuringus, samuti pärast CO2-anesteesiat, 6,7% uuritud loomadest. autorid
selgitage neid vastuvõetamatuid tulemusi viimase peatuse vahelise ettenähtud ajavahemiku regulaarse ja olulise ületamisega.

CO2 atmosfäär ja verejooksu sisselõige või aeg lahkumise vahel
uimastamissüsteem ja verejooksu sisselõige (TierSchlV 2. liide). Vastavas tapamajas kontrollitud loomade arv tapategevuse suhtes osutub väga problemaatiliseks, eriti kuna projekti aruandes puudub igasugune selgitus nende väga erinevate arvude kohta. Ühelt poolt kontrolliti kuni 112% loomadest, kuid teisalt vaid 20%.

Vaatamata mõnele professionaalsele kriitikale näitavad selle uuringu tulemused, et sellised uuringud on hädavajalikud. Mõnedes Saksamaa liidumaades võib üleriigiline olukorrauuring tapamajade loomakaitse jõustamise kohta paljastada täiendavaid tõsiseid puudujääke selles valdkonnas. Ühendkuningriik võiks olla eeskujuks. Iga kahe aasta tagant tehakse heakskiidetud punase ja valge liha tapamajades üleriigiline kontroll asjakohaste loomade heaolu eeskirjade järgimise kohta. 123. aasta mais 2001 linnutapamaja ja 314. aasta septembris 2001 punase liha tapamaja kontrollimise tulemused on kättesaadavad Internetis:

www.defra.gov.uk/animalh/welfare/farmed/slaughter/execsum.pdf

Selline ühtne üleriigiline uurimine vähemalt kõigis 300 tegevusloaga tapamajas on Saksamaal samuti ammu oodanud. Sellega seoses tuleb tõsiselt kahelda vastutava föderaalministri 2003. aasta ülemaailmsel loomakaitsepäeval tehtud avalduses, mille kohaselt Saksamaa on ja jääb loomakaitse teerajajaks Euroopas, vähemalt tapmise valdkonnas. .

Allikas: Kulmbach [ MOJE ]