Maksu aspektid lõuna- tarvikud koolides poolt kooli tuge ühendused

1. sissejuhatus

Kool toetust ühendused toetavad eri liiki haridusasutuste volituste koolides. Nad võtavad paljudes koolides ka lõunasööki pakkumise. Järgmise teabe, Federal Rahandusministeerium annab ülevaate, et maksukeskkond keskpäevase ravi läbi kooli toetust ühendustele ja näitab kavandatud muutustega. Teave õigusküsimustes või maksu üksikjuhtudel anda vastavale piirkondlikule maksuametile (z. B. maksuamet), mis on töötlemise eest vastutavad üldise maksustamise korra.

2. Mittetulundusühing

Koolide tugiühingud on maksusoodustusega ja seega vabastatud ettevõtte- ja ärimaksust, kui nad vastavad mittetulundusseaduse nõuetele. Kui aga selline ühing on äriliselt aktiivne, on see kasum maksuvaba vaid juhul, kui see on saadud sihtotstarbelise tegevuse raames. Kui majandustegevust ei saa liigitada sihtotstarbeliseks tegevuseks, siis käibepiiri 35.000 XNUMX euro ületamisel maksustatakse seda osa ühistust ettevõtte tulumaksu ja ärimaksuga.

Sellise sihtotstarbelise ettevõtte näiteks on hoolekandeasutus. Põhiteenuse raames õpilastele toidu ja jookide tarnimine liigitatakse tavaliselt hoolekandeasutuseks, nii et see tegevus on vabastatud ka ettevõtte tulumaksust ja ärimaksust.

Täpsemat infot mittetulundusseaduse ja ühinguõiguse nõuete kohta leiate artiklist "Vabatahtlik töö ja pühendumine – Kasulik info BMF-ilt".

3. Müügimaks

3.1 Üldine

Ettevõtja on isik, kes tegeleb äri- või kutsetegevusega tulu teenimise eesmärgil. Teenused, mida ettevõtja Saksamaal oma ettevõtte osana tasu eest osutab, kuuluvad müügimaksu alla. Koolide tugiühingud on ettevõtjad käibemaksuseaduse tähenduses, kuivõrd jätkusuutlikke teenuseid osutatakse tasu eest.

3.2 Maksuvabastus

Toiduainete ja jookide pakkumine, nt.

Lisaks lubab UStG § 4 nr 23 müüa koolides õpilastele toitu ja jooke ilma käibemaksuta. Selle vabastussätte kohaselt on muu hulgas käibemaksust vabastatud isikute ja asutuste toitlustamine, kui nad majutavad peamiselt noori hariduse, koolituse või täiendõppe eesmärgil. Mõiste "vastuvõtt" ei ole seotud nõudega, et noored saaksid öömaja ja täispansioni. Põhimõtteliselt on sellest erandist vabastatud ka koolid. Maksuvabastust saab aga taotleda vaid juhul, kui toitlustusteenust osutab rajatise pakkuja ise. Maksuvabastuse taotlemise eelduseks ei ole see, et toit on valmistatud koolis või kooli ametiasutuse enda poolt. Koolitoidu peab aga jagama kooli juhtkond ise. Föderaalne maksukohus (BFH) kinnitas seda haldusarvamust oma 12. veebruari 2009. aasta otsuses, VR 47/07. Selle kohaselt ei kuulu eraühingu poolt kogupäevakooli õpetajate ja õpilaste tasulise toitlustuse müük käibemaksuseaduse ega EÜ direktiivi 13/1 artikli 77 A osa lõike 388 punkti i alla. /EMÜ (alates 1. jaanuarist 2007: käibemaksusüsteemi direktiivi artikli 132 lõike 1 punkt i - VAT SystRL -) müügimaksust vabastatud.

3.3 Maksumäär

UStG § 12 lõike 2 kohaselt kohaldatakse toiduainete tarnetele üldjuhul vähendatud müügimaksumäära 1 protsenti. Teenused on aga maksusoodustusest vabastatud ja neile kehtib üldine maksumäär 7 protsenti, isegi kui osa nendest teenustest koosneb toidumüügist.

Euroopa Kohus (ECJ) ja Föderaalne Fiskaalkohus (BFH) on viimastel aastatel teinud mitu otsust tarnete ja muude teenuste eristamise kohta toidu ja jookide müümisel. Kohtupraktika kohaselt on muu 19-protsendilise üldise müügimaksumääraga teenus, kui tarniv ettevõtja osutab lisaks toidu müügile ka teenuseid, mis erinevad toidu ja nende teenuseelementide turundamisega tingimata seotud teenustest. kaaluvad kvaliteedi poolest üles tarneelemendi .

Need teenused hõlmavad näiteks laudade ja toolide muretsemist ning mööbli ja kasutatud nõude või söögiriistade puhastamist pärast tarbimist. Sellistel juhtudel pakub ettevõtja teenust, mis läheb palju kaugemale pelgalt toidu kohaletoimetamisest.

Nagu BFH selgitas oma 10. augusti 2006 otsuses – VR 38/05 – (Federal Tax Gazette 2007 II lk 482), kehtivad need põhimõtted nii klassikalise toitlustussektori kui ka koolide lõunasöögi osas. Eelkõige siin annab koolivalitsus sageli kogu teostuse üle ettevõtjale ja vabaneb seega märkimisväärsest koormast, mis kaasneb lõunasöögi pakkumise iseseisva korraldamisega.

Kui aga toitlustamist koolides pakub mittetulundusühing oma eesmärgipõhise tegevuse raames, kohaldatakse vähendatud käibemaksumäära (paragrahvi 12 lõige 2 nr 8, punkt a UStG). Mittetulunduslike nn sööklaühenduste või koolide arendusühingute kooliõpilaste põhivarustamine koolis toidu ja joogiga kujutab endast maksusoodustusega sihtotstarbelist tegevust vastavalt maksuseadustiku paragrahvile 66 (hoolekandeasutus; vt taotlust). Maksuseadustiku (AEAO) dekreet § 66 nr 5 kohta).

3.4 Sisendmaksu mahaarvamine ja arveldamine

UStG § 15 lõike 1 lause 1 nr 1 kohaselt saab ettevõtja sisendkäibemaksuna maha arvata seaduslikult võlgnetava maksu tarnete ja muude teenuste eest, mida teine ​​ettevõtja on tema ettevõttele teostanud. Üheks eelduseks on muuhulgas, et ettevõtja kasutab saadud teenuseid sisendkäibemaksu mahaarvamist võimaldava toodangu müügi saavutamiseks.

Kui sponsorühingu müük on maksustatav müügimaksuga, saab sponsorühendus sisse nõuda oma sisendteenustelt tasutud sisendmaksud (nt müügimaks ostetud toidult) ja seeläbi vähendada oma käibemaksukohustust.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise taotlemise eelduseks on UStG § 14, 14a alusel väljastatud arve omamine (UStG § 15 lg 1 lause 1 nr 1 lause 2).

Kui ettevõtja teostab oma ettevõtte eest teisele ettevõtjale tarnet või muud teenust, on viimane kohustatud UStG § 14 lõike 2 lause 1 nr 2 kohaselt esitama 6 kuu jooksul arve.

Põhimõtteliselt peab arve sisaldama kõiki UStG § 14 lõikes 4 nimetatud kohustuslikke andmeid. Kui aga arvel olev kogusumma ei ületa 150 eurot (nn väikesesummalised arved, UStDV § 33), tuleb erandina UStG § 14 lõikest 4 esitada ainult järgmised andmed:

• pakkuva ettevõtja täisnimi ja täielik aadress
• väljaandmise kuupäev
• tarnitud kaubaartiklite kogus ja liik või muude teenuste ulatus ja liik
• töötasu ja kohaldatav maksusumma ühes summas
• maksuvabastuse korral märge selle kohta, et kohaletoimetamisele või muule teenusele kehtib maksuvabastus.

3.5 Toetus

Kui toidu jagamise toetust maksab ühingule kooli ametiasutus, võib see olla käibemaksuseadusejärgne lisamakse või reaalne mittemaksustatav toetus.

Lisatasuna käsitatakse tasusid, mille on teinud keegi muu kui teenuse saaja teenust osutava ettevõtte (makse saaja) poolt osutatava kohaletoimetamise või muu teenuse eest. Kui keeldutakse teenuste otsesest vahetusest saaja ja maksva kolmanda isiku vahel, tuleb võtta lisatasu.

Reaalne toetus seevastu on olemas, kui makseid ei tehta teenuste vahetuse alusel. Seda juhul, kui maksed ei ole seotud konkreetse müügiga, vaid tehakse konkreetsest teenusest sõltumatult.

3.6 Väikeettevõtte reegel

UStG § 19 lõike 1 kohaselt ei võeta võlgnetavat müügimaksu, kui maksustatav tulu eelmisel kalendriaastal ei ületanud 17 500 eurot ega ületa eeldatavasti 50 000 eurot jooksval kalendriaastal.

4. Kavandatud muudatused

2011. aastal tegid Euroopa Kohus ja BFH gastronoomilise müügi teemal mitu otsust. Föderaalne rahandusministeerium on koostöös liidumaadega uurinud kohtupraktika tagajärgi ja koostanud nn BMF-i kirja. Föderaalrahandusministeeriumi kirjad on haldusjuhistena suunatud eranditult maksuhaldurile, aga kaudselt ka maksumaksjatele, sest need võivad põhimõtteliselt eeldada maksuhalduri vastavat seisukohta.

See BMF-i kiri näeb ette nimetatud kohtuotsuste rakendamise. See avaldab positiivset mõju nn sotsiaaltoitlustamisele (eriti lasteaiad, koolid). BFH on loobunud oma kohtupraktikast toitlustusteenuste osadeks jagamisel, nii et juhtumi asjaolude kohaselt saab toitu müüa edaspidi 7-protsendilise maksumääraga ja 19-protsendilise maksumääraga maksustatakse ainult teenuse osa. BMF-i kiri avaldatakse peagi BMF-i kodulehel.

Allikas: Berliin [ Föderaalne Rahandusministeerium ]