Fookuses Taani seakasvatuse tulevik
Taani seatööstuse kongressil Herningis oli keskseks teemaks küsimus, kuidas kõige paremini toime tulla eesseisvate väljakutsetega ja kujundada tulevikku. Esimees Erik Larsen ja Taani Põllumajandus- ja Toiduliidu seasektori juht Christian Fink Hansen käsitlesid oma aruandes 2075 osalejat minevikust kuni lähiaastateni. Tuleviku seakasvatuse vältimatute eeldustena tõsteti esile kliimakaitset ja jätkusuutlikkust:
„Kliimajalajälje osas on meil palju häid võimalusi selle peaaegu kliimaneutraalseks muutmiseks. Nende rakendamine nõuab aga märkimisväärseid investeeringuid. Kui meie liikmed saavad vastavad juhised ja võimalused, saavutab meie sektor oma kliimakaitse eesmärgid,“ selgitas Christian Fink Hansen.
Aastatel 1990–2016 vähenes 1 kg sealiha kliimamõju peaaegu poole võrra. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid saab veelgi vähendada selliste meetmetega nagu sõnniku hapestamine, sõnnikumahutitest metaani põletamine ja metssigade nuumamine. Metaan on kasvuhoonegaas, mis on 28 korda tugevam kui CO2. Kliimamõju saab vastavalt vähendada selle vähendamise meetmetega. Kultide nuumamisel tagab väiksem söödakulu väiksema kasvuhoonegaaside emissiooni.
Tootmine kahel rajal
Möödunud aastal saavutasid Taani seakasvatajad põrsaste ekspordist kõrget tulu – seda aitas osaliselt kaasa hea sööda muundamine ja Taani põrsaste kiire kaalutõus. Kuna Taani hinnad olid teiste riikidega võrreldes madalad, eksporditi rohkem nuumsigu, mille tulemusena suleti Danish Crowni tapamaja ja Ticanis töötati lühiajaliselt.
Erik Larsen: "See on mõjutatud inimestele raske – arvestades ka meie tööstuse tähtsust kohalikul tasandil – ja see võib kiiresti areneda seakasvatuse allakäiguspiraaliks."
Ta tõi välja kaks võimalikku arengut. Ühest küljest saab loota vaid põrsaste ekspordile. Või võite valida tee, mis on muutnud Taani seakasvatuse tugevaks integreeritud kvaliteetse tarneahelana.
«Hinnakõikumisi on alati olnud. Pikaajaline stabiilne strateegia seisneb tihedas koostöös põrsaste ja tapasigade tootjate vahel kogu tarneahela ulatuses,“ lisas Erik Larsen.
EL ühtsed loomakaitsereeglid
Vaatamata paljudele ebakindluse hetkedele soovivad Taani seakasvatajad jätkata investeeringuid suuremasse loomade heaolusse. Oodatust rohkem põllumehi on taotlenud raha lautade ümberehitamiseks, pidades silmas vabalt rändlevaid lakteerivaid emisi. Tulevaste loomade heaolu investeeringute eelduseks on aga EL-i ühtsed pindalanõuded, mille järgi põllumehed saavad planeerida.
Erik Larsen: „Nagu ma eelmises aastaaruandes mainisin, on paljudes riikides käimas selle valdkonna siseriiklike õigusaktide kehtestamine. See muudab navigeerimise keeruliseks, eriti kui tegemist on investeeringutega. Seetõttu on ühtsete EL-i nõuete kehtestamine meie jaoks ülioluline.
Veel üks raporti loomade heaolu puudutav fookus hõlmas uut jaotuskava, mis premeerib põllumajandustootjaid, kes otsustavad toota terve sabaga sigu.
