uudistekanal

Vähem talusid – vähem veiseid

Struktuurimuutused Saksamaal jätkuvad

Saksamaal on veisekasvatus aastast aastasse koondunud vähematesse farmidesse. Seda kinnitab ka kõige värskema, selle aasta mais toimunud kariloomade loenduse esialgne tulemus. Pärast seda vähenes veisefarmide arv aastaga veel 4,5 protsenti, 189.100 174.800-ni. Struktuurimuutus mõjutas eriti läänepoolseid liidumaid, kus veisekasvatusega tegeles endiselt ligikaudu 8.600 4,7 farmi, mis on kaheteistkümne kuuga vähenenud 14.300 farmi ehk 200 protsenti. Tänavu mais oli uutes liidumaades veiseid pidanud veel 1,6 XNUMX farmi, mis oli vaid XNUMX looma võrra ehk XNUMX protsenti vähem kui eelmisel aastal.

Statistiliselt oli üleriigiliselt keskmiselt iga loomapidaja kohta laudas veidi alla 70 looma, 2003. aasta mais oli 69 looma. Lääne-Saksamaa farmides peeti ühe looma võrra rohkem keskmiselt 62 veist, samas kui Ida-Saksamaa keskmine karja suurus langes ligi kolme veise võrra 165 loomani.

Loe edasi

2005. aastal suurem sealihatoodang – aga Venemaal vähem veiseliha

Turueksperdid prognoosivad Vene Föderatsioonile 2005. aastaks stabiilset lihatoodangut. Sealihatoodangu kolmeprotsendiline kasv peaks kompenseerima veiselihatoodangu neljaprotsendilise languse. Parem söödabaas ja tootjasõbralikud hinnad toovad kaasa seakasvatuse varude suurenemise. Veisekarjad seevastu jätkuvalt vähenevad, kuus protsenti.

Juba käesoleval aastal on veiseliha toodang hinnanguliselt neli protsenti väiksem. Väikesed loomakasvatajad isemajandamise eesmärgil mängivad Venemaal endiselt suurt rolli. Need väiketootjad peavad praegu 54 protsenti kõigist veistest, 50 protsenti sigadest ning 72 protsenti lammastest ja kitsedest. Kui viimasel ajal on mitmed suurfarmid ebamajanduslike olude tõttu loomapidamisest loobunud, siis isevarustajate varud on püsinud stabiilsena. Lõppkokkuvõttes on jätkusuutlikud aga vaid suurettevõtted, mis on tulemusnäitajate ja tootmiskulude poolest kõvasti paremad.

Loe edasi

Munade hinnad on põhjas

Tarbijad ostavad aga jätkuvalt odavalt

Saksa munaturu suvine madalseis hakkab tasapisi läbi saama: enamiku puhkajate naasmisel on tarbijate huvi taas tõusmas ning rikkalikku pakkumist on lihtsam müüa kui suvenädalatel varem. Pärast ülepakkumise ja ülimadalate hindade perioodi saavad tarnijad oma nõudmisi tõsta ning järk-järgult peaks see areng kajastuma ka tarbijahindades.

Kuid see ei muuda munade ostmist tarbijatele liiga kalliks, sest hinnad on praegu madalamad kui aastaid. Riigi keskmisena maksis kümnest puuris kasvatatud, kaaluklassi M munast koosnev pakk augustis vaid 83 senti, võrreldes 95. aasta augusti 2003 sendiga, 85. aasta augustis 2002 sendiga ja 89. aasta augustis 2001 sendiga. 10 tavalist tasuta muna -sama kaaluklassi vahemiku kasvatamine on keskmiselt 1,80 euroga igat liiki äride puhul, sama odav kui kolm aastat tagasi.

Loe edasi

Varsti rohkem kariloomi Argentinas

Valitsus valmistab ette toetusmeetmeid

Argentinas valmistab valitsus ette toetusmeetmete kataloogi kodumaise veisetoodangu suurendamiseks. Eesmärk on toota järgmise kümne aasta jooksul lisaks miljon vasikat aastas ja 25 protsenti rohkem veiseliha. Eesmärk on üleriigiline suu- ja sõrataudivabadus ning BSE-vabaduse säilitamine.

Selle aasta juulis eksportis Argentina töötlemata veiseliha 75 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal kuul. See näitab, et Argentina suutis pärast 2003. aasta septembris suu- ja sõrataudi kokkuvarisemist kaotatud eksporditurud tagasi võita. Argentina eksportis tänavu esimese seitsme kuuga 155.000 62 tonni veiseliha, mis on 24 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Peamine müügiturg on Venemaa 18 protsendiga kogu ekspordist, edestades EL-i 13 protsendiga, Iisraeli 72 protsendiga ja Alžeeriat kaheksa protsendiga ekspordist. Rahaliselt kasvas eksport kokku XNUMX protsenti.

Loe edasi

Sakslased söövad jälle rohkem kala

Saksamaa kalatööstus suutis 2003. aastal saavutada häid tulemusi vaatamata keerulisele üldisele majandusolukorrale. Kala ja kalatoodete keskmine tarbimine elaniku kohta kasvas 14,0 kilogrammilt (saagi kaal) 2002. aastal 14,4 kilogrammini 2003. aastal. GfK andmetel ostis eelmisel aastal kala 98 protsenti kõigist eramajapidamistest. Keskmiselt oli kala sakslaste ostunimekirjades ostjaleibkonna kohta 19 korda ning aasta keskmine ostetav kogus ostjaleibkonna kohta oli 10,1 kilogrammi (toote kaal). Viimased arvud juulist 2003 kuni juunini 2004 kinnitavad neid positiivseid tulemusi. Ostumaht on praegu isegi kasvanud 10,3 kilogrammini kala ostjaleibkonna kohta. Võrreldes 2003. kalendriaastaga kasvas müük kõigis tooterühmades. Kala ei leia fänne ainult Saksamaa rannikul: mõõdetuna ühe leibkonna kohta ostetud kalakoguse järgi on Hamburg liidumaade edetabeli eesotsas. Järgmistel positsioonidel järgnevad Saksimaa, Schleswig-Holstein, Alam-Saksimaa, Saksi-Anhalt ja Tüüring. Kalamüügis domineerivad külmutatud kala, marinaadid ja kalakonservid

Juba kolmandat aastat järjest on külmutatud kala tarbijate soosingus number üks. Selle osakaal Saksamaa kalatarbimises oli 2003. aastal 32 protsenti. Teisel kohal on kalakonservid ja marinaadid (30 protsenti), järgnevad vähid ja molluskid (12 protsenti) ning värske kala (10 protsenti).

Loe edasi

2004. aasta mais teenisid rändurid 12,56 eurot tunnis

Gaasi- ja veepaigaldajatel on neid ligi 17% rohkem kui lihunikutel

Föderaalse statistikaameti esialgsete tulemuste kohaselt teenisid 2004. aasta mais kümnel valitud erialal teenindajad keskmiselt 12,56 eurot brutotunnis, mis oli 1,0% rohkem kui 2003. aasta mais. Suurima keskmise brutotöötasu saavutasid gaasi- ja veetorulukksepad. rändurid 13,14 eurot, santehnilised torumehed 12,96 eurot ning maalrid ja lakkijad 12,93 eurot. Lihunikud ja pagarid teenisid vastavalt 11,28 eurot ja 11,27 eurot.

9,08 euroga teenisid uute liidumaade ja Ida-Berliini teedurid ligi 70% endisel föderaalterritooriumil teenitud töötasust (13,22 eurot).

Loe edasi

Tarbijahinnad augustis 2,0% kõrgemad kui 2003. aasta augustis

Föderaalse statistikaameti teatel tõusis Saksamaa tarbijahinnaindeks 2004. aasta augustis 2003. aasta augustiga võrreldes 2,0%. Võrreldes 2004. aasta juuliga tõusis indeks 0,2%. Seega kinnitati kuue liidumaa tulemustel põhinev 2004. aasta augusti prognoos. 2004. aasta juunis ja juulis oli aastane muutusmäär vastavalt +1,7% ja +1,8%.

Augusti kõrgem aastane inflatsioonimäär on tingitud peamiselt naftatoodete hindade jätkuvast tõusust. 2004. aasta augustis olid kerge kütteõli hinnad 24,6% ja mootorikütused 8,1% (lisatasu bensiin +7,6%; tavabensiin +7,8%; diislikütus +10,6%) kõrgemad kui aasta varem. Kütteõli ja mootorikütusteta oleks 2004. aasta augusti inflatsioonimäär olnud vaid 1,6%. Võrreldes eelmise kuuga maksis kerge kütteõli 8,4% ja mootorikütus 1,9% rohkem. Ilma mineraalõlitooteid arvestamata oleks tarbijahinnaindeks 2004. aasta juulist augustini tõusnud 0,1%.

Loe edasi

Monitor kaebab kalkunite piinamise üle Baieri nuumafarmides

Saksa kalkunikasvatajate liit soovib süüdistusi uurida – lingid artiklile

Möödunud neljapäeval (09. september 2004) näitas teleajakiri Monitor Baieri kalkunifarmidest pilte, mis ei olnud eriti isuäratavad. Pilte kommenteeris tööstusliku loomakasvatuse tunnustatud ekspert emeriitprofessor Hans-Hinrich Sambraus.

Saksa Türgi tootjate liit (VDP) juhib tähelepanu, et organisatsiooni liikmed peavad eranditult järgima kõiki kehtivaid loomade heaolu nõudeid. VDP ei talu kaebusi ja nõuete rikkumisi. Westdeutscher Rundfunki Monitori programm teatas loomade heaolu seaduse rikkumistest üksikutes Baieri ettevõtetes. Juba järgmisel nädalal otsustab VDP täitevkomitee sisemised sammud ja protsesside tagajärjed.

Loe edasi

Silex esitleb hogatecis AirClean 1000

Hingav praadimistehnoloogia, kompaktne ja kaasaskantav

Pärast äsja InterNorga esitletud Silex AirClean 600 suurt edu esitleb Hamburgi ettevõte Silex AirClean 1000, mis on modulaarse esiküpsetussüsteemi edasine laiendus. Integreeritud väljatõmbeõhu puhastussüsteemiga AirClean 1000 võimaldab toitu röstida ja küpsetada kõikides toitlustuskaubanduse valdkondades, aga ka üritustel keskkonnas, kus köögiaurud võivad häirida.

Kui AirClean 600 ühendab väljatõmbeõhusüsteemi mobiilses köögielemendis kahekontaktilise röstiga S-Tronic 161 GR, siis uus AirClean 1000 süsteemiüksus pakub enamat:

Loe edasi

DLG sensoorsed seminarid liha- ja esmatarbekaupade tööstusele

Pakkumised edasijõudnutele ja algajatele – QM-süsteemide sertifitseerimiseks tunnustatud DLG testipass

Sensoorne analüüs on kaasaegse kvaliteedikontrolli ja tootearenduse keskne komponent. Nende professionaalseks läbiviimiseks on vaja tõestatud eksperte. Erialaseid teadmisi saab omandada Saksa Põllumajandusühingu (DLG) sensoorsetel alus- ja edasijõudnute seminaridel.

Sel aastal pakub DLG liha- ja esmatarbekaupade tööstusele kolm kuupäeva; taas tõestatud koostöös Föderaalse Toitumis- ja Toiduuuringute Keskusega (BFEL), Kulmbachi saidiga ning Lippe ja Höxteri rakendusteaduste ülikooliga (Lemgo). Seminarid on suunatud kvaliteedi tagamise ja tootearenduse juhtidele ja töötajatele. 

Loe edasi

Toksoplasmoosi oht: Ärge söödake kassidele toorest linnuliha

Kassiomanikud ei tohiks kassidele toorest vabalt peetava linnuliha sööta. Nad võivad nakatada oma loomi parasiidiga Toxoplasma gondii. See selgub Ameerika teadlaste Beltsville'i (Maryland) põllumajandusministeeriumi väljaandest ajakirjas "Journal of Parasitology". Nad uurisid 188 kana 14 Ohio maakonnast ja 1 kana Massachusettsi seafarmist (20). Nad leidsid, mida nad otsisid, XNUMX vabapidamisega kanast Ohios. Seejärel söötsid nad nakatunud linnuliha toksoplasmoosivabadele kassidele. Mõne aja pärast eraldavad kassid Toxoplasma ootsüstid, mis näitab, et parasiidid paljunevad kassides.
 
Ameerika ja Iisraeli teadlased teatavad sarnastest leidudest ajakirjas "Veterinary Parasitology". Nad uurisid Iisraeli kaubanduslikust linnufarmist pärit 96 vabalt peetava kana verd, südant ja aju Toxoplasma gondii suhtes. Nad leidsid parasiidivastaseid antikehi 45 vereproovist. Teiste uurimismeetodite abil suutsid nad sageli tuvastada toksoplasmat kanade ajus ja südames. Teadlased näevad vajadust täiendavate uuringute järele, et teha täpsemini kindlaks risk linnuliha tarbijatele (2).

Kassid on peamised toksoplasma kandjad [1]. Nad eritavad parasiidi väljaheitega. Nakatumine võib tekkida siis, kui kassiomanik puhastab liivakasti või kui inimene sööb aiaköögivilju või salateid, mis on juhtumisi kassi väljaheitega saastunud. Toksoplasmasid leidub ka toores sealihas, seega võib nakatumine tekkida ka näiteks toore hakkliha tarbimisel. Ka siin nakatuvad kassid tallides või õues (3).

Loe edasi