Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
Säästlikkus iseloomustab 2003. aasta koduvälist turgu
Pärast 2002. aasta hinnašokki vähendasid Saksa tarbijad 2003. aastal jätkuvalt restoranide ja snäkibaaride külastusi ning hoidsid kokku ka kuludelt. Klassikalises teenindustoitlustuses kannatavad tagasihoidmise all eelkõige hotellid ja erirestoranid, kiirtoidu segmendis aga kaotavad kliente kohaletoimetamise teenused. Kiirtoidurestoranidest või snäkibaaridest valmivad toidud tuuakse senisest tihedamini koju sööma, muuhulgas selleks, et säästa kodus soodsamate jookide ostmisel.
ZMP Central Market and Price Report Office GmbH ja CMA Centrale MarketingGesellschaft der deutschen Agrarwirtschaft mbH uus turu-uuring, mis avaldati Intelect Marktforschung GmbH andmete põhjal. Uuring jaotab nõudluse struktuurid erinevates gastronoomia segmentides ning pakub muuhulgas üksikasjalikke andmeid klientide vanuse ja soo ning tarbijakäitumise kohta piirkonna ja linna suuruse, kellaaja ja nädalapäeva järgi. .
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
ZMP Ida-Euroopa foorum toimub 14./15. oktoobril 2004 Berliinis
Kuus kuud pärast kaheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riigi ning Malta ja Küprose ühinemist ei ole suuremate põllumajandustoodete puhul märgata suuri turumoonutusi. Aga kas tõesti läheb kõik nii libedalt? Millised arengud on põllumajandusturgudel tulevikus esile kerkimas? Kuidas suhtuvad uute liikmesriikide tarbijad laienenud tootevalikusse?
Tuntud esinejad nii kodu- kui välismaalt hindavad ZMP Ida-Euroopa foorumil uusimaid arenguid sea-, veise-, piima-, linnuliha- ja teraviljaturgudel. 15. oktoobril 2004 Dorint Novotel Berlin Mittes toimuvale konverentsile eelneb 14. oktoobril 2004 toimuv toetav programm. Konverentsi keel on saksa keel, loengud tõlgitakse samaaegselt inglise keelde. Kõik huvilised leiavad lisainfot Ida-Euroopa foorumi ja osalemistingimuste kohta aadressil www.zmp.de/foren.
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
(22.–24. november 2004, Frankfurt Maini ääres)
Advokaatide sõnul on RFID innovatsioon, ilma milleta ei tööta tulevikus miski. Ja vastased selgitavad, et RFID on illusioon, kuna tehnoloogia pole veel väga küps, standardid pole veel selgeks tehtud ning turvalisuse ja privaatsuse küsimused on endiselt lahtised. RFID-d ei tohiks kasutusele võtta iga hinna eest, hoiatavad projekti praktikud ja soovitavad teha otsuseid raadiosiltide poolt või vastu, lähtudes puhtalt strateegilistest aspektidest. Rohkem kui 40 eksperti 2005.-22. novembril 24 Frankfurdis toimuval EUROFORUMi konverentsil “RFID 2004” pakuvad otsustusabi ja vajalikke erialateadmisi. Olulised algteadmised ja arvukad praktilised näited erinevatest sektoritest valmistavad osalejaid ette teadlikuks aruteluks RFID kasutamise üle.
Täiskogu päeva jooksul tutvustab prof Elgar Fleisch (St. Galleni ülikooli tehnoloogiajuhtimise instituudi juht; Auto-ID Labsi ja M-Lab'i kaasesimees) ärijuhtimise vaatenurgast potentsiaalseid operatiivseid ja strateegilisi eeliseid ning selgitab tema nägemus RFID-transponderist nutikale tootele. Küsimusele, miks RFID on oluline teema, vastas Intellion AG kaasasutaja Elgar Fleisch korraldajale: „RFID ja teiste kõikjal levivate arvutustehnoloogiatega hakkavad infosüsteemid esimest korda silma ja kõrvu saama. Varem pidid need klaviatuuri ja vöötkoodilugejaid kasutavad inimesed andmetega söötma, mis oli väga aeganõudev. Nüüd võimaldab RFID reaalse maailma kohta palju rohkem ja täpsemaid andmeid koguda automaatselt ja palju väiksemate kuludega. Esimese sammuna viib RFID turvalisemate, kiiremate ja seega tõhusamate protsessideni ning teise sammuna uute nutikate toodete ja teenusteni.
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
Kui ostate supermarketi letist liha või vorsti, ei vasta hügieenitingimused sageli ootustele. Hiljutine AK tarbijakaitsjate uuring näitas, et leitud defektide tõttu hinnati kaks kolmandikku teenindusloenduritest ainult "keskmisest" kuni "mitterahuldavani". Sageli puudusid nõutavad hügieenivahendid, lõikemasinate või vitriinide puhtus oli halb, jahutus oli halb, temperatuurinäidikud olid ebatäpsed ning parim enne kuupäevad olid ületatud või valed. Samuti leiti sageli hügieenipuudujääke ettevalmistusaladel ja müügivitriinides. AK kutsub üles ettevõtteid rohkem teostama enesekontrolli ja järjekindlat kontrolli toiduametite poolt. ##|n##Liha- ja vorstimüügipunktide uurimine Viini supermarketites ##|n##Uuring juuni 2004##|n##
(Liha ja vorsti väljastamine teeninduses, müügiriiulid värskelt eelpakendatud värske liha või liha, mis pole poes eelpakendatud)
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
Talude arv väheneb kiiresti
Seakasvatusega raha teenivate farmide arv Saksamaal on viimase aastaga märgatavalt vähenenud. Selle aasta maikuu viimase loomaloenduse esialgsete tulemuste järgi peeti üleriigiliselt sigu vaid 91.500 16,2 farmi, mis oli 17.600 protsenti ehk 2003 85.600 farmi vähem kui 16,8. aasta mais. Tugev miinus tuleneb peamiselt kontost vanade liidumaade kohta; seal tegeles hiljuti seakasvatusega vaid 5.800 6,4 farmi, mis on 2003 protsenti vähem kui aasta tagasi. Uutes liidumaades loendas föderaalne statistikaamet XNUMX seakasvatajat, mis oli XNUMX protsenti vähem kui XNUMX. aasta mais.
Kuna sigade arv kahanes "ainult" 2,8 protsenti umbes 25,61 miljoni loomani, kasvas keskmine kari Saksamaal allesjäänud seakasvataja kohta umbes 39 sea võrra 280 loomani. Lääne-Saksamaal kasvasid varud 36 sea võrra keskmiselt 257 seani farmi kohta, Ida-Saksamaal kasvas keskmine karja suurus aastaga 38 võrra tubli 623 loomani.
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
Lemmikud on keeduvorstid ja vinnutatud liha
Vorstitarbimine Saksamaal, mis oli aastatel 2001 ja 2002 veiselihaturu BSE kriisi tõttu oluliselt langenud, taastus 2003. aastal oluliselt. Saksamaa lihunike liidu andmetel kasvas vorstitarbimine mullu 31,1 kilogrammini, 2001. aastal oli see vaid 30,3 ja 2002. aastal 30,5 kilogrammi. 2000. aastal tarbiti elaniku kohta aastas 31,8 kilogrammi.
Esikohal on keeduvorstid – sealhulgas lihavorstid ja õllevorstid – tarbimisega elaniku kohta 7,4 kilogrammi, teisel kohal soolatooted ehk kogu singi- ja suitsulihavalik, teisel kohal 5,8 kilogrammiga. Viimati tarbisid sakslased 5,4 kilogrammi toorvorste, nagu salaami, Landjäger või Mettwurst, ja 4,2 kilogrammi väikseid vorste – viinlastest frankfurtlasteni. Keeduvorstid, nagu maksavorst ja must puding, moodustavad 3,0 kilogrammi kogutarbimisest elaniku kohta.
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
Emotsionaalne logo on loomulikkuse ja soojuse sümbol
Traditsiooniline bränd iglo muudab sel aastal kogu oma brändi identiteeti. Uus iglumaailm ilmub kaasaegse ja sooja disainiga. Tarbija jaoks on taaskäivitamine äratuntav eelkõige muutunud värvilahenduse ja muudetud logo järgi. Senine iglukahvliga kaubamärk asendatakse logoga, mis sümboliseerib eelkõige loomulikkust ja soojust. Tootmises astutakse praegu esimesi samme uue kaubamärgi imago realiseerimise suunas koos üleminekuga uuendatud pakendikujundusele. Alates juuli lõpust tulevad müügile esimesed pakendid. Ümberehitus peaks suures osas lõpule jõudma aasta lõpuks.
Muutunud, emotsionaalne brändi kuvand võeti ulatuslikes tarbijatestides väga positiivselt vastu (1). Uus logo tekitab tarbijates positiivseid assotsiatsioone nagu "soojus", "loomulikkus", "leht" ja "laine" ning sobib enamiku vastanute arvates ideaalselt iglu kaubamärgiga.
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
Aachener Zeitung käsitles ELi uue hügieeniseaduse võimalikke tagajärgi lihasektoris, mis peaks jõustuma 2006. aastal. Lihunike ühingu ja järelevalveosakonna eksperte küsitletakse ja räägitakse Aacheni piirkonna Düreni piirkonna lihunikega. Föderaalne keskkonnaminister soovib kehtestada märgistamisnõude kõikidele toiduainetele, mida müüakse lahtiselt letis.
Nüüd sai meie leht teada: ministeeriumil on lihunikele veelgi rohkem varrukast võtta. Ja see võib paljude lihunike arvates tähendada lõppu paljudele keskmise suurusega ettevõtetele. Alates 2006. aastast hakkavad EL-is kehtima uued hügieenieeskirjad.
Vaevalt on Ateena olümpiamängud lõppenud, kui Bad Salzuflenis algab mugavustoodete “olümpia”: külmutatud toodete, jahutatud valmistoidu, delikatessipoe ja iseteenindusega pakendatud värske liha kvaliteeti testitakse näitusesaalides nelja päeva jooksul. Ja nagu Ateenas, on seal ka kuld-, hõbe- või pronksmedal eriti hea esituse eest.
DLG vabatahtlikule mugavuskonkursile on osalenud kokku 2.100 toodet 240 tootjalt. See vastab valimi kasvule 6,5% võrreldes eelmise aastaga. DLG projektijuht Bianca Schneider on selle üle väga rahul; ta näeb ka lähiaastatel suurt kasvupotentsiaali. Sest ettevõtted täiendavad järjest enam enda kvaliteedi tagamist ja suhtlust DLG medalitega kui neutraalse, usutava kvaliteeditõendiga üha kriitilisemaks muutuva tarbijaskonna ees.
Lisaja Thomas Pröller, liha-n-rohkem , avaldatud arhiiv
Külmutatud toidu eeliste avalikumaks muutmine - kõrge kvaliteeditase - tarbijate eksitamise kriitika
"Ükski tööstuslikult või käsitööna valminud toode ei satu tarbija taldrikule värskemalt kui sügavkülmast." Selle avalduse tegi prof dr. Jörg Oehlenschläger, Saksa Põllumajanduse Seltsi (DLG) külmutatud toiduainete kvaliteedikonkursi teadusdirektor, praegu Bad Salzuflenis. Seal toimus suurim rahvusvaheline kvaliteedikonkurss valmistoidule (külmutatud toiduained, valmistoidud, delikatessid, iseteenindus pakendatud värske liha).
Külmutamine on ideaalne ja kõige õrnem meetod toote säilivusaja säilitamiseks pikema aja jooksul – värskust, kvaliteeti, maitset või toitaineid ohverdamata. "Seda on aastaid kinnitanud DLG kvaliteedivõistluste tulemused," ütleb prof Oehlenschläger. Vaatamata paljudele teadetele sügavkülmutatud toiduainete kohta, ei ole sõnum "sügavkülmast saadud värskuse" kohta avalikkusele veel hästi teada või on see unustatud. Seetõttu pole eksperdi jaoks ime, et läbiproovitud külmutatud toiduained on seisnud silmitsi tohutu konkurentsiga: "jahutamist vajavate värskete mugavustoodetega", mida nimetatakse ka jahutatud toiduks. Juhtivate turu-uurijate kasvuprognooside järgi on need praegu ja jäävad tarbijate ja jaemüüjate seas väga populaarseks. Need viitavad kõrgele "värskusastmele", mida tarbijad väga hindavad. «Nende toodete kvaliteedile pole midagi ette heita,» rõhutas DLG ekspert. Küll aga kritiseeris ta, et "tarbijaid eksitab mõiste värskus." Kuna need külmletis olevad tooted ei ole üldjuhul "värsked", vaid pigem alluvad säilitusajast olenevalt "värskuse lagunemisele", mida loomulikult keegi ei edasta. "Kvalitatiivne rõhuasetus, eriti võrreldes külmutatud toodetega, ei ole õigustatud," rõhutas Oehlenschläger. See areng näitab talle, et "sügavkülmutatud uni meie sügavkülmikutes peab lõppema ja selle tarneviisi paljud ilmsed eelised tuleb uuesti avalikustada".
