uudistekanal

Müügivestlus edukalt koolitatud

UXVhbGl0w6R0ICYgUHJlaXMgaW0gVmVya2F1ZnNnZXNwcsOkY2ggLSBwcm9mZXNzaW9uZWxsZSBBcmd1bWVudGUgZsO8ciBJaHJlIGhvY2h3ZXJ0aWdlbiBQcm9kdWt0ZSAtIHp3ZWl0w6RnaWdlIFNjaHVsdW5nIGbDvHIgSW5oYWJlciB1bmQgVmVya8OkdWZlci9pbm5lbiBhdXMgZGVtIEZsZWlzY2hlcmhhbmR3ZXJr

Seminar "Kvaliteet ja hind müügikõnelustes" esineja Manfred Gerdemanniga toimus 27.-28.septembril Bad Neuenahris asuva viietärnihotelli Steigenberger eksklusiivses ümbruses.

Loe edasi

Klient otsustab, mida kvaliteet tähendab.

DFV/CMA seminaril näidati, kuidas saab lihavalikut ideaalselt kohandada vastavalt klientide nõudmistele ja soovidele.

Maitse üle ei saa vaielda. Eriti mitte, mis puudutab toidu nautimist. Kuid kes oleks arvanud, et erinevad vaatlejad tajuvad liha ja lihatoodete omadusi täiesti erinevalt? Need teadmised andis edasi dr. Wolfgang Gerhardy nüüd Vechta ülikooli loomakasvatuse keskuse ruumides DFV seminaril "Õige valik liha".

Loe edasi

2003. aastal jätkus negatiivne trend koduvälisel turul

Põllumajandus-, metsandus- ja toidutoodete keskturu- ja hinnaaruande büroo (ZMP) praeguse turu-uuringu kohaselt näitas koduväline turg 2003. aastal negatiivset trendi nii külaliste arvu kui ka läbimüügi osas. Võrreldes eelmise aastaga, mida iseloomustas euro kasutuselevõtt, on negatiivne trend juba nõrgenenud (külaliste arv 2002 -4,3%; 2003 -2,3%, käive 2002 -4,3%, 2003 -2,9%) . Püsivalt kõrge tööpuuduse ja tarbijate ebakindluse taustal pole trendi pöördumist oodata ka 2004. aastal.

Väljaminekute maht oli 2003. aastal 41,19 miljardit eurot. Teenindustoitlustuse kassasse voolas iga teine ​​euro, kiirtoidurestoranide alal kulutati iga kolmas euro. Kulustest kulus ju töö- ja koolituskohtade toitlustamine 12,4% ning teemagastronoomia 4,9%.

Loe edasi

Sealiha Venemaal kallim

Venemaa impordikeeld Brasiiliale avaldab mõju

Venemaa peatas sealiha impordi Brasiiliast pärast suu- ja sõrataudi puhangut Brasiilias. Läbirääkimised impordikeelu lõpetamise üle on seni olnud ebaõnnestunud. Samal ajal ei ole Venemaa lihatööstus enam täielikult tootlik, sest Brasiilia on üks peamisi sealiha impordiallikaid. Impordipuuduse tõttu ootab Venemaa lihaliit sealiha hinnatõusu sellel kuul umbes XNUMX protsenti.

Venemaa importis eelmisel aastal ainuüksi Brasiiliast 313.000 211.000 tonni sealiha, lisaks 89.000 190.000 tonni linnu- ja 160.000 90.000 tonni veiseliha. Lõuna-Ameerika riigist kavatseti tänavu importida umbes XNUMX XNUMX tonni sealiha, XNUMX XNUMX tonni linnuliha ja XNUMX XNUMX tonni veiseliha.

Loe edasi

Praegune ZMP turu trendid

Kariloomade ja liha

Liha hulgimüügiturgudel olid veiseliha hinnaliikumised oktoobri teisel nädalal vaid väikesed. Eelistati esipartiide odavaid tükke, hinnalised tükid jäeti tähelepanuta. Vastuseks noorpullide väljamaksete hindade varasemale langusele on sel nädalal laudauksed sageli suletuks jäänud ja tapamajad on pidanud tegema uusi jõupingutusi isasloomade tapaloomade värbamiseks. Noorpullide väljamaksehinnad kippusid seetõttu muutumatuks jääma, siin-seal veidi kindlamad. Sarnaselt eelmisele nädalale tõid R3 klassi noorpullid riigi keskmise tapamassi kilogrammi kohta sisse 2,70 eurot, mis oli 40 senti rohkem kui aasta tagasi. Tapolehmade areng oli mõnevõrra erinev. Eelkõige loodepiirkondades langesid tootjahinnad rohke pakkumise korral kuni viis senti kilogrammi kohta. Lõunas oli lehmi müügil väga piiratud koguses, hinnad jäid samaks. O3-klassi lehmade föderaalraha langes kolme sendi võrra 1,98 euroni kilogrammi kohta, kuid pakkujad said 38 senti rohkem kui eelmisel aastal. Kohalikud ettevõtted pidid veiseliha naaberriikidesse tarnimisel leppima hinnaalandustega. – Tuleval nädalal jäävad noorpullide hinnad pakkumise tõttu tõenäoliselt stabiilseks. Seevastu tapalehmade sektoris tuleb oodata edasist hinnalangust, eriti kui loomi rohkem pakutakse ka lõuna pool. – Hulgimüügis oli vasikalihaäri valdavalt vaikne. Tapavasikate väljamaksete hinnad pidasid oma kohta. Kindla määraga arveldatud loomade esialgne keskmine oli 4,17 eurot tapakaalu kilogrammi kohta. – Loomavasikate hinnad kippusid enamasti säilima, kohati ka mõnevõrra nõrgemad.

Loe edasi

EL turustab loomseid tooteid septembris

Tapaveiseid tõi juurde

Septembris lõppevate üleliiduliste pühade tõttu suurenes nõudlus liha järele mitmel pool. See vastandub järjekindlalt suuremale tapaveiste ja sigade pakkumisele. Sellegipoolest tõid kõigi kategooriate tapaveiseid rohkem kui eelmisel kuul ja ka rohkem kui eelmisel aastal. Kanaturul oli pakkumine elava nõudluse jaoks kohati kitsas. Tavaliselt muutusid hinnad aga veidi. EL-i kalkuniturg arenes ebaühtlaselt ja teatud piirkondades oli hinnasurve. Põhjalikku elavnemist munaturul ei toimunud. Jätkuva rohke pakkumisega taastusid hinnad vaid veidi. Võiturul olukord leevenes, pakkumist täiendas kaup eraladudest ja sekkumisvarudest. Varasematel aastatel levinud hooajalised hinnatõusud pole seni realiseerunud. Juustuturg jätkab kindlat suundumust. Tapaveiseid ja tapasigu

Lihaveiste pakkumine EL-is oli septembris märgatavalt suurem kui eelmisel kuul. Saksamaal tapeti veiseid üheteistkümne protsendi ringis, Hollandis tubli seitse protsenti ja Taanis ligi kolm protsenti rohkem veiseid kui varem. Võrreldes eelmise aastaga oli ka tapmiste arv oluliselt suurem. Enamikus liidu riikides teenisid pakkujad noorpullide eest keskmiselt rohkem raha kui augustis. Hindu langetati vaid Iirimaal, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Belgias. EL-i keskmine hind R3 kauplemisklassi noorpullidele oli 271 eurot 100 kilogrammi tapamassi kohta, mis on ligi viis eurot kõrgem kui eelmisel kuul ja ligi kuus eurot kõrgem kui aasta tagasi.

Loe edasi

Mahepõllundussead uurimistööks

Münsteri ülikooli toidukeemikud töötavad koos mahetaluga "Gut Wewel".

Mis pistmist on armsatel roosilistel põrsastel inimese seedimisega? Esmapilgul vähe, aga kes asjaga kursis on, see teab, et sea soolestik on inimese omaga väga sarnane ja sobib seetõttu uurimistööks. Sead sobivad ideaalselt ka selleks, et uurida, kuidas soolestik töötleb polüfenoole – fütokemikaale, mida leidub peaaegu kõigis toiduainetes. Prof Dr. Hans-Ulrich Humpf Toidukeemia Instituudist ja doktorant Kathrin Keppler uurivad neid taimseid aineid ning on seetõttu koos Kurzeni perekonnaga Sendis mahefarmis "Gut Wewel" töötanud poolteist aastat.

Polüfenoolid – igaüks meist tarbib neid iga päev, kuid vaevalt keegi neist teab. Nende mõju on märkimisväärne: nad muudavad viinamarjad punaseks ja kohvi kergelt kibedaks ning need põhjustavad aprikooside ja punase paprika kollast värvi. Lisaks nendele naudingut suurendavatele omadustele suudavad nad palju enamat: piisavas koguses aitavad ennetada vähki, on põletikuvastase toimega ja tugevdavad immuunsüsteemi. Puu- ja juurviljadel põhinev soovitatav nõue "Söö viis korda päevas" kehtib ka polüfenoolide tõttu.

Loe edasi

Kolibakterid sattusid mahevorsti sisse nakatunud töötajate kaudu

Chiemgauer Naturfleisch toodab taas - Endiselt laboriproovid - avatud kiri klientidele

Traunsteini piirkonna kontori pressiesindaja Roman Schneideri sõnul tõid töötajate hulgast kõrvaldajad bakterid tootmistsüklisse. Nüüdseks on selgunud, kuidas kolibakterid Trostbergi firma Chiemgauer Naturfleisch GmbH kahte toorvorstitoote sisse sattusid.

Chiemgauer Naturfleisch GmbH puhul on kliendid saanud teadlikuks haigustest, rõhutab Roman Schneider ja kiidab sõnaselgelt professionaalset käitumist ettevõttele, kes pakub vabatahtlikult kogu toorvorstivalikut, sealhulgas kahte kurdetud tüüpi, "Salametti õhukuivatatud " ja "Salametti Knoblauch" liiklusest ning lõpetas edasise tootmise.

Loe edasi

Lihuniku amet 2003

Halb algus 2003. aastal – arvud vähenevad, kuid olukord on stabiliseerumas

2003. aastal ei suutnud Saksamaa majandus saavutada isegi varasemate aastate madalat kasvu. Reaalne sisemajanduse koguprodukt kahanes 0,1 protsenti. Naftahinna tõus, kopsuhaigus SARS ja tugev euro panid Saksamaa ekspordimajanduse surve alla, sisemajandust pidurdas aga suurenenud maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete koormus. Halvenev tööhõiveolukord vähendas reaalselt kasutatavat tulu ja samal ajal koormas riigikassat. Eramajapidamised, kes ei olnud rahul ka käimasolevatest aruteludest vanadus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide peatse kärpimise üle, piirasid tarbimist. 2003. aastal mõjutati esmakordselt ka stabiilse tarbimisega elanikkonnakihte.

See olukord avaldas märgatavat mõju lihakaubandusele: odavatrendid ja sooduspakkumiste jaht saavutasid eelmisel aastal kurva haripunkti. Jällegi on toiduainete jaekaubandus ja lihakaubandus odavnenud turgudega võrreldes oma positsiooni kaotanud. Kuigi Saksamaa leibkonnad ostsid eelmisel aastal 5,4 protsenti rohkem liha ning 1,5 protsenti rohkem vorste ja muid lihatooteid kui 2002. aastal, finantseerisid nad seda ostu vastavalt 1,9 ja 5,7 protsenti väiksemate kulutustega. Lihatööstuse struktuurne areng vastas suures osas sellele kahanevale turule.

Loe edasi

Lihuniku amet 2004

Esimene poolaasta: tarbijanõudlus nõrgem – müük stabiilne

Saksamaa eramajapidamiste nõudlus liha ja lihatoodete järele langes 2004. aasta jooksul üha enam. Lihakaubanduse jaoks võis pärast varasemaid langusi määrata esimeseks poolaastaks stabiilne müügiareng.

Liha ja lihatoodete tarbijahinnad langesid jaanuarist juunini viimase kahe aasta trendi järgides 0,4 protsenti. See aga ei andnud enam tõuget kodumajapidamiste tarbijanõudlusele. Miinus 6,1 protsendi juures on langus koondunud eelkõige sealihale. Suurenenud nõudlus, eriti veiseliha ja veisehakkliha järele, ei olnud piisav sealiha nõudluse kompenseerimiseks. Nõudlus vorstitoodete järele püsis hästi, trend on eelkõige sink. Veel üheks märgiks üldiselt hägunenud tarbijakliimast 2004. aasta esimesel poolel on kodutarbimise vähenemine 3,5 protsenti.

Loe edasi

Lihunikud tegid peoteenindusega 1,8 miljardit eurot

Kärbist sushitaldrikuni - peoteenus lihapoest

Nurgapealne lihunik on ammu pakkunud enamat kui praad, vorsti ja sinki. Suurlinnade ostupiirkondades on lihapoest ammu välja kujunenud delikatessilihapood. Seal pakutakse kliendile õiget veini ettevõtte enda valikust, mis sobib kohalike või välismaiste eride kõrvale. Kuid ka väiksemates maalihapoodides võib nüüd vitriinidelt leida juustu, salateid, serveerimisvalmis roogasid ja isegi kala.

Lisaks sellele hõrgutiste mitmekesisusele on letis ka tasuta asjatundlik nõustamine, sest lihamüüjad ja lihapoe müüjad oskavad täna klientidele palju rohkem selgitada kui Jagdwursti koostist. Valiku kasvuga on avardunud ka erialateadmised.

Loe edasi