uudistekanal

Hulgimüügihinnad jaanuar 2004 0,4% üle eelmise aasta

Föderaalse statistikaameti andmetel oli 2004i hulgimüügihindade indeks jaanuaris 0,4% kõrgem kui jaanuaris 2003. Detsembris ja novembris 2003 oli aastamäärad vastavalt + 1,3% ja + 1,5%. Üldine indeks, va naftatooted, suurenes jaanuaris 2004-i võrra 1,1-i võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Aastase inflatsioonimäära märgatav vähenemine on peamiselt tingitud statistilisest baasefektist: Jaanuaris 2003i suured hinnatõusud (sel ajal suurenesid ka kõrgemad ökomaksude ja tubaka maksumäärade tõttu 1,2% -ga tõusnud hulgihinnad) esimest korda aastamäära arvutamisel.

Loe edasi

Parim veiseliha kallim

Jaehinnad järgivad turu vähest pakkumist

Saksa tapamajad pidid viimastel nädalatel kulutama rohkem pulli ostmiseks: kohalikul turul oli tapmiseks valmis loomi endiselt vähe, kuid nõudlus jätkas tavapärast käimist. Hinnatõusule eelneval turul järgnesid jaehinnad kvaliteetsete kärbete jaoks.

Kilogramm hautatud veiseliha, mille tarbijad said detsembris endiselt keskmiselt 8,37 euro eest, maksis jaanuaris keskmiselt 8,66 eurot; veiseliha filee hind tõusis kauplustes detsembri 24,20 eurolt kilogrammi kohta jaanuaris keskmiselt 24,46 euroni. Nõuded veiseliha hakklihale püsisid riigi keskmisel stabiilsena, umbes 5,80 euro kilogrammi kohta, samal ajal kui keedetud liha hind langes veidi 4,93 eurolt 4,85 euroni kilogrammi kohta.

Loe edasi

Tapasigaturg jaanuaris

Märgatavalt suurem vahemik

Uue aasta alguses oli tapasigade turul saadaval oluliselt väiksem pakkumine, samas kui tapafirmade nõudlus oli vilgas. Saadavaid loomi sai seepärast sujuvalt fikseeritud hinnaga müüa. Lisaks näitas lihatöötlemistööstus kasvavat huvi ka töödeldud kaupade vastu. Jaanuari keskel jõudis sigade pakkumine aga taas väga kiiresti kõrgele tasemele, nii et pakutavaid loomi sai turule viia ainult muutmata hinnaga. Alles kuu lõpus pidid tapamajad pakkumise tõttu oma hindu uuesti ülespoole vaatama, hoolimata endiselt mitterahuldavatest lihakauplustest.

Kuu keskmiselt said lihakaubandusklassi E tapasigade nuumikud 1,16 eurot tapamassi kilogrammi kohta, kuus senti rohkem kui detsembris, kuid see oli kuus senti vähem kui aasta varem. Kõigi kaubandusklasside E – P eest maksis tapmine keskmiselt 1,11 eurot kilogrammi kohta, samuti kuus senti rohkem kui eelmisel kuul ja kuus senti vähem kui 2003. aasta alguses.

Loe edasi

Hollandil lubatakse veiseliha uuesti Egiptusesse eksportida

Egiptuse valitsus tühistas Madalmaadest pärit veise- ja vasikaliha 2002 BSE keelu piirangutega. Kohe pärast ekspordilepingute sõlmimist peaksid Egiptuse veterinaararstid viima läbi tervisekontrolli Hollandi eksportivates farmides. Ainult juhul, kui kontrollimise tulemus on vastuväideteta, võib välja anda eksporti lubava terviseohutuse sertifikaadi.

Pikka aega oli Egiptus Hollandi veiseliha kõige olulisem eksporditurg kolmandates riikides. 90 aastatel teenis Holland rohkem kui 20 miljonit eurot aastas. EL-i riikide hulgas, välja arvatud Holland, on ainult Iirimaal lubatud veiseliha Egiptusesse eksportida.

Loe edasi

Lihaeelistused on piirkonniti erinevad

Sealiha on lemmik Ida-Saksamaal

Teatavate lihaliikide eelistused on Saksamaal üsna erinevad: näiteks Ida-Saksamaa riikides süüakse keskmiselt sealiha, veise- ja vasikalihaga on endine föderaalterritoorium ees. ZMP turu-uurijate arvates ei sõltu see mitte ainult traditsioonilistest söömisharjumustest, vaid ka seda tüüpi liha erinevatest hindadest.

Riigi keskmiselt oli sealiha 2002 tarbimine 53,7 kilogrammi elaniku kohta. ZMP hinnangul kulus 62,8 kilogrammi uutele föderaalriikidele ja Berliini; 51,3 kilogrammi vanale föderaalterritooriumile. Sealiha tarbimise liidrid on Saksi-Anhalt, Tüüringi ja Mecklenburg-Vorpommern, kes tarbivad keskmiselt 65 kuni 66 kilogrammi sealiha inimese kohta aastas. Madalaimad andmed on Hesseni, Nordrhein-Westfaleni ja Baden-Württembergi tarbijate kohta, kelle aastane tarbimine inimese kohta on 49 kuni 50 kilogrammi.

Loe edasi

Lihuniku lambaturg jaanuaris

Nõudlus sai tõuke

Kodumaiste tapetallede pakkumine oli uue aasta esimesel kuul suhteliselt väike. Kuna nõudlus lambaliha järele sai jaanuari keskel moslemite ohvrifestivali taustal märgatava tõuke, tõusid hulgimüügiturud märkimisväärselt; Lisatasusid saaks rakendada peamiselt klubide ja esiosade eest. Sellest said kasu ka tapaloomade tarnijad, kes suutsid pidevalt oma tallede jaoks veidi kõrgemaid hindu saada.

Kindlasummalise arvega tallede eest said tootjad jaanuaris keskmiselt 3,69 eurot tapamassi kilogrammi kohta, 14 senti rohkem kui detsembris. Eelmise aasta võrreldavatest tuludest jäi siiski puudu 34 senti. Teatamiskohustusega tapamajades oli nädalas umbes 1.200 tallet ja lammast, osaliselt kindlasummalisena, osalt vastavalt kaubaklassile. Pakkumine oli detsembriga võrreldes 8,4 protsenti väiksem; see oli aga peaaegu täpselt sama mis 2003. aasta jaanuari pakkumine.

Loe edasi

Restoranis ökonoomne

Koduvälised kulutused on langenud 2003-i

 Toitlustuse ja joogi jaoks hotellitootmises kulutasid Saksamaa kodanikud 2003 vähem raha. Keskmine toidu- ja joogikogus restoranides, kohvikutes, sööklates ja muudes tarbimiskohtades väljaspool linna langes 351-ni elaniku kohta, mis föderaalse statistikaameti andmetel oli 19 Euro keskmiselt vähem kui aasta varem. 1993 seevastu kulutas iga elanik väljaspool kodu söögi ja joogi jaoks keskmiselt 434 Euro, 84 Euro rohkem kui aastal 2003. Sellel perioodil vähenes toidu- ja joogimüük toitlustuses 6,4 miljardi võrra ehk 18 protsenti umbes 29 miljardini.

Loe edasi

Arutelu Hollandi mahesegade sektoris

Toodang on liiga suur?

Hollandis on nõudluse puudumise tõttu müüdud umbes 20 protsenti viimastel kuudel toodetud mahelihast tavatoodete hinnaga. Seetõttu on Hollandi mahetoidukaupade kett De Groene Weg / Dumeco teinud mahepõllumajanduslikele seakasvatajatele ettepaneku vähendada tootmiskoguseid. "Kvoodi" arvutamise aluseks on 1.120i iganädalaste XNUMX-sigade keskmine tapmine viimase aasta jooksul.

Lihatööstusahela idee kohaselt vähendatakse tulevikus tapmiste arvu 850 sigadeni nädalas. Lisaks soovib ettevõte vähendada varem tapetud maheseali 2,37 euro garanteeritud tootjahinda 2,20 euroni kilogrammi kohta. Uutes tingimustes peaksid mahepõllumajandusliku ahela 23 arvutuste kohaselt minema mahepõllumajanduslikud seakasvatajad majanduslikel põhjustel tagasi tavapärasele tootmisele. Keskmine põllumajanduskulude summa 2003 oli 2,56 eurot tapmismassi kilogrammi kohta vastavalt põllumajandusökonoomika instituudi LEI andmetele.

Loe edasi

Teeneterist lipsul Paul-Heinz Wesjohanniga

Alam-Saksi peaminister Christian Wulffi ettepanekul autasustas liidupresident Saksamaa Liitvabariigi teenetemärgi lindil Paul-Heinz Wesjohanni teeneteristi. Alam-Saksi maaelu, toidu, põllumajanduse ja tarbijakaitseminister Hans-Heinrich Ehlen andis selle kõrge au üle tseremoonial Visbek -Rechterfeldis autasustatud isikutele. Paul-Heinz Wesjohann on oma nime pannud tänu paljude aastate pikkusele pühendumisele nii oma ettevõttes kui ka erinevatel vabatahtlikel ametikohtadel üldsuse huvides. Minister Ehlen viitas oma kõnes Wesjohanni Paul-Heinz Wesjohanni rühma (PHW fraktsioon) tulevikku suunatud juhtimisele. Tänu temale on ettevõttes alates 1995ist kasutatud kodulindude sektoris terviklikku päritolutõendiga integreeritud süsteemi.

Minister Ehlen tunnustas ettevõtjat ka olulise rolliga tarbijakaitses ja toiduohutuses, pidades silmas ka loomajahu või antibiootikumide varast loobumist. Paralleelselt PHW grupi eduka laienemisega vahepeal 30-iga seotud keskmise suurusega ettevõtetele, kus töötab umbes 3800, on Paul-Heinz Wesjohann aastakümnete jooksul osalenud ka kutseorganisatsioonides. Sealhulgas alates 1973-i kuulumisest kodulindude tapamajade föderaalse liidu juhatusse.

Loe edasi

EL toiduainete tervisealaseid väiteid käsitlevat määrust on kritiseeritud

Kuulamine tarbijakaitse-, toidu- ja põllumajanduse komisjonis

Esmaspäeva pärastlõunal tarbijakaitse-, toidu- ja põllumajanduskomitee avalikul kuulamisel kritiseerisid Saksamaa toidu- ja kondiitritööstuse ning reklaamitööstuse esindajad teravalt EL-i komisjoni esitatud määruste eelnõusid, mis käsitlevad toidu kohta esitatavaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid (nõukogu dok. 11646 / 03) ning vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatavate muude ainete toidule lisamise kohta (nõukogu dokument nr 14842 / 03). Esimene määrus sätestab toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise üldised põhimõtted toidu märgistamisel ELis ja kaitseb tarbijaid eksitava reklaami eest. Näiteks tuleks tulevikus keelata kontrollimatu teave üldise heaolu kohta. Eksitava toitumisalase teabe vältimiseks on paika pandud täpsed terminid selliste terminite kasutamiseks nagu "vähendatud rasvasisaldusega", "madala suhkrusisaldusega" jne. Vaieldamatutel teaduslikel avastustel põhinev terviseteave tuleks lisada positiivsete ainete nimekirja ja konkreetsete tervisealaste lubadustega reklaamisõnumid peaks EL-i komisjon selgesõnaliselt heaks kiitma. Teise määrusega nähakse muu hulgas ette kogu ELi hõlmavad määrused vitamiinide ja mineraaltoitainete vabatahtliku lisamise kohta toitudele.

Saksamaa reklaamitööstuse keskliidu (ZAW), Saksamaa kondiitritööstuse föderaalse liidu (BDSI) ja Saksamaa toiduainetööstuse konföderatsiooni esindajate jaoks rikub ettepandud toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlev määrus ühenduse õigust, kuna sellega on segada ebaproportsionaalselt palju reklaamiettevõtete õigusi. ning lisaks piiravad tarbijate teavitamisõigusi põhjendamatult. Lisaks öeldakse määruse eelnõus üksnes, et esirinnas on siseturu ühtlustamine. Tegelikult on see ulatuslik määrus tervise ja tarbijakaitse valdkonnas, mille osas ELil puudub regulatiivne võim. Samuti kaebas ZAW, et isegi seni piiramatult lubatud tervisega seotud avalduste suhtes tuleks tulevikus kohaldada väga bürokraatlikku heakskiitmismenetlust. Sellega seotud pingutused uputasid eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Sel viisil tugevdataks väljakujunenud turge ja uute osalejate turule sisenemine muutuks "ebaproportsionaalselt" keeruliseks. BDSI kohaselt on kavandatavad määrused paradigma nihkumine toitumis- ja tervisealaste väidete tagasiulatuvalt riiklikelt kontrollidelt suuremate keeldude kombinatsioonile ja kohustusele saada tervisealased väited esmalt koormava protsessiga kinnitamiseks. Kui määruste eelnõud saavad tegelikkuseks, võib oodata kondiitritööstuses märkimisväärset töökohtade kaotust. Saksamaa toiduainetööstuse föderaalse liidu esindaja pooldas, et nn toitumisprofiilide kavandatud kasutuselevõtt peaks toitu tulevastes toitumis- ja tervisealasetes avaldustes positiivsel viisil näitama, et neid oleks lubatud ilma asendamiseta kanda, kuna nende eelised ei ole piisavalt toitainetega tagatud oli.

Loe edasi

Rohkem tarbijakaitset tervisega seotud toidureklaamides

Tarbijakaitse-, toidu- ja põllumajanduskomisjonis toimunud toitumis- ja tervisealaste väidete ning toiduga seotud vitamiinilisandite teemalisel kuulamisel liidu 90 / ROHELISED fraktsiooni tarbija- ja põllumajanduse eestkõneleja Ulrike Höfken:

Põhimõtteliselt tervitame kavandatud määrusi, mille Euroopa Komisjon esitas tarbija- ja rahvatervisega seotud põhjustel. Haigusega seotud toidureklaami varasema keelu leevendamise kaudu on toidutööstusel nüüd võimalus positiivselt esile tuua väiteid haiguste riski vähendamiseks. Teaduslikud tõendid ja tervisealaste väidete standardimine edendavad ausat konkurentsi ja parandavad kaupade vaba liikumist.

Loe edasi