uudistekanal

Lihaasendajad ei anna seda, mida nad lubavad

Need, kes asendavad 100 grammi liha 100 grammi "lihaasendajatega", ei saa samal ajal eeldada, et saavad nii palju valku, vitamiine ja mineraale. Seetõttu on mitmesuguste toitude jaoks vajalik 100-grammi kordne väärtus. Selle järelduse tegi Hollandi teadusinstituut TNO Nutrition. Kui soovite süüa tofuga sama palju rauda kui sööte 100 grammi veiseliha, peate sööma palju, kuna selleks on vaja umbes 500 kuni 600 grammi tofut. Tsinki ja vitamiini B6 on lihast palju parem kasutada.

Hea tervise säilitamiseks on väga oluline hästi tasakaalustatud toitumine. Paljud toidutootjad märgivad pakenditele toodete toiteväärtuse. Euroopas kehtivad määrused sisalduvad 90i nõukogu direktiivis 496 / 24 / EMÜ. September 1990 toidukomplekti toitainete märgistamise kohta. Toitumisteave võib aidata terviseteadlikel tarbijatel tervislikku toitumist kujundada.

Loe edasi

Metsloomapidajad vaatavad üle silmapiiri

Sümpoosion Alam-Saksi Echemis 24-il. ja 25. Aprill 2004

Uus-Meremaa põllumajanduslike metsloomade suhtumine ja ennekõike nende professionaalne turundusstrateegia "lihalaudade" kaudu on keskendunud Echemis Echemis asuva põllumajanduskoja kodaloomakasvatuse osakonna põllumajandusliku ulukiliha pidamise föderaalse ekspertide konverentsile 24. ja 25. Aprill 2004. Saksamaa ja Euroopa on Uus-Meremaa jaoks kõige olulisemad eksporditurud, mistõttu võib kohalike metsloomade omanike jaoks olla ülioluline tutvuda Uus-Meremaa ekspordistrateegiatega. Föderaalne liit, Saksamaa põllumeeste ühingu (DBV) assotsieerunud liige, kutsub sellele koolitusüritusele oma umbes 6.000 korpuse omanikke Saksamaal ja huvitatud uustulnukaid.

Põllumajanduse mängude korraldamise föderaalse liidu esimees, föderaalne põllumajandusminister Karl-Heinz Funke tervitab Alam-Saksi põllumajanduse ministrit Hans-Heinrich Ehlenit ja räägib konverentsi praegustest teemadest. Kavas on tervisealase ennetuse loengud, eriti parasiitide tõrje kohta, teave ja metsloomade lagunemise demonstratsioonid, samuti Verwurstungi praktilised soovitused ja uute jahiroogade valmistamine.

Loe edasi

Kontaktid DFV ja Fleischerjunioreni vahel tihenesid

Intensiivse kogemuste vahetamise eesmärgil kohtus Saksamaa lihunike kaubanduse juunioride ühingu juhatus Saksamaa lihunike liidu föderatsiooni presidendi Manfred Ryckeni, DFV tegevdirektori Ingolf Jakobi ja selle määratud järeltulija Martin Fuchsiga. Noorem esimees Jörn Bechthold andis ülevaate oma ühingu möödunud aasta arvukatest tegevustest ning 2004-i plaanidest. Tähtsündmuste hulka kuulub õppereis Pariisi ja seminar tuntud käitumisteadlase professori Felix von Cube'iga Heidelbergis.

Noorteühingu tegevdirektor Klaus Hühne; Jörn Bechthold, noorteühenduse esimees; Juhatuse liige Jochen Merz, DFV president Manfred Rycken; määratud DFV tegevjuht Martin Fuchs; DFV peadirektor Ingolf Jakobi ja nooremjuhataja asetäitja Gottfried Huesmann.

Loe edasi

Veiseliha hinnad vaikivad tarbijatele

Hoolimata nappide pakkumisest, pole poes lisatasusid

Kohalikud tapamajad olid veebruari viimastel nädalatel, ehkki tapaloomi on vaid napilt, kuid kõrgemad veisehinnad kaupluste tasandil pole seda viinud. Keskmiselt püsisid nad jaanuariga võrreldes enamasti stabiilsed. Võrreldes eelmise aastaga maksid tarbijad ka vähe muutunud hindu.

Näiteks maksis veebruaris poodides üks kilogramm veiselihahautist keskmiselt 8,60 eurot, vaid kolm senti rohkem kui eelmisel aastal ja neli senti vähem kui kaks aastat tagasi. Hakkliha jaoks nõudis Saksamaa jaekaubandus veebruaris 5,78 eurot kilogrammi kohta, üksteist senti vähem kui veebruaris 2003 ja 23 senti vähem kui veebruaris 2002.

Loe edasi

AFC uuring näitab suurt valmisolekut investeerida toiduainetööstusesse

Saksamaa toiduainetööstuses jätkub koondumisprotsess, eriti suurtes ettevõtetes. See on tööstuses suurimate 200-i ettevõtete 1000-i esindava uuringu tulemus, mille viis läbi Bonnis tegutsev konsultatsioonifirma AFC Consultants International. Selle suundumuse peamisteks põhjusteks on kasvav rahvusvahelistumine, turuolukorra kaalukas areng ja laienemine ning suur kulusurve. Suuremad ettevõtted laienemiskursusel

Rohkem kui üks kahest AFC küsitletud ettevõttest kavandab järgneva 24 kuu jooksul laienemisinvesteeringuid või omandamisi. Laienduskursusel osalevad ilmselgelt suured 250 kuni 500 töötajatega VKEd.

Loe edasi

Lahingusigade turg veebruaris

Hinnad jõuavad eelmise aasta tasemele

Tootja seisukohast arenes tapmissigade turg veebruaris üsna positiivselt: Kuna tapmiseks ette nähtud loomade pakkumine oli märgatavalt madalam kui jaanuaris, pidid tapaettevõtted nõutavate koguste saamiseks andma kopsakaid juurdehindlusi, eriti kuu esimesel poolel. Seejärel suutsid hinnad end kõrgemal tasemel hästi kinnitada, osaliselt oli hinnatõus veelgi väiksem. Esmakordselt kuude jooksul ületas seakvoot veebruari lõpus eelmise aasta võrreldava taseme. Kuid tapamajad suutsid oma kõrgemad omahinnad järgmistel turutasemetel vaid osaliselt üle kanda ja tekkis märgatav marginaalikaotus. Sest lihapoed olid endiselt ebarahuldavad.

Veebruari keskmisena said E-lihaklassi tapmissigade kasvatajad 1,29 euroga tapakaalu kilogrammi kohta 13 senti rohkem kui aasta esimesel kuul; see oli vaid senti vähem kui aasta tagasi. Keskmiselt maksid kõik klassid E kuni P tapmise eest 1,24 eurot kilogrammi kohta, samuti 13 senti rohkem kui eelmisel kuul ja senti vähem kui veebruaris 2003.

Loe edasi

Üha enam mahetalusid

Mahepõllumajanduse struktuuriuuring 2003

Alates 1999-ist on föderaalne statistikaamet lisanud ametlikku põllumajandusstatistikasse ka ökoloogiliselt kasvatatavad talud. Põllumajandusstruktuuri uuringus 2003 laiendati eelmist mahepõllumajanduse küsimustikku. Nüüd on küsimus ka maa kasutamises ja loomakasvatuses. Nüüd avaldatud tulemused on esialgsed ja hõlmavad põllumajandusettevõtteid, mille pindala on üle kahe hektari põllumajandusmaad.

2003 eksisteeris Saksamaal rohkem kui 13.700 põllumajandustootmisettevõtted ja seega 4.100 taimed ehk 43 protsenti rohkem kui 1999; see vastab 3,3 protsendi ökoosale talude koguarvust. Pindala jõudis viimati 729.700 hektarini, mis on 240.600 aakri kohta rohkem kui 1999. Ökoloogiline osa kogu põllumajandusmaast on nüüd 4,3 protsenti.

Loe edasi

Hulgimüügihinnad veebruar 2004 eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,1%

Sealiha oluliselt kallim, kala odavam

Föderaalse statistikaameti andmetel oli veebruaris hulgimüügihindade indeks 2004 0,1% kõrgem kui veebruaris 2003. Jaanuaris 2004 ja detsembris 2003 olid muutuste aastamäärad vastavalt + 0,4% ja + 1,3%. Üldine indeks, välja arvatud naftatooted, tõusis 2004i veebruaris 1,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Võrreldes jaanuari 2004iga tõusis hulgimüügihinnaindeks 0,3%. Ilma naftasaadusteta oli hulgimüügihinnaindeks 0,4% kõrgem kui eelmisel kuul. Kuu aja jooksul olid tomatite (+ 10,7%), elussigade (+ 10,2%), rohelise kohvi (+ 7,8%), sealiha (+ 6,9%) ja banaanide (+ 4,7%) hinnad kõrgemad. Teisest küljest muutusid odavamaks värsked munad (- 6,6%) ja tsitrusviljad (- 5,1%).

Loe edasi

Lahingvasikate turg veebruaris

Rohke pakkumine

Tapavasikate pakkumine oli veebruari viimastel nädalatel märgatavalt suurem kui eelmisel kuul ning eelmise aastaga võrreldes oli tapamajades loomad märkimisväärselt rohkem. Samal ajal oli vasikaliha nõudlus hooajal väga tagasihoidlik. Seetõttu langesid tapavasikate väljamaksehinnad kuu alguses tugeva surve alla, kuid suutsid aasta hiljem mõnevõrra tagasi saada.

Postimüügita tapamajade ja lihakombinaatide ostutasemel oli veebruaris kindla hinnaga makstud tapetud veiste kaalutud föderaalne eelarve 4,35 eurot tapakaalu kilogrammi kohta. See oli jällegi 23 senti vähem kui jaanuaris ja 30 senti vähem kui eelmise aasta veebruaris.

Loe edasi

Lahingutalliturg veebruaris

Veidi kõrgemad hinnad

Ehkki tapa- ja talleliha pakkumine suurenes märgatavalt, oli veebruari viimastel nädalatel häid omadusi. Kui koduloomadel tapeti rohkem loomi, leevenes eriti Uus-Meremaalt pärit tarnesurve. Saksa lambaliha tarnijad said kasu madalamast välisekspordist. Kuu esimesel poolel nõudluse kasvuga tõusid lambaliha hinnad lihaturgudel. Alles veebruari viimasel nädalal rahunes huvi ja nõudmised võeti tagasi.

Kindlasummaliste tallede puhul said kasvatajad veebruaris tapamahu kilogrammi kohta keskmiselt 3,77 eurot, mis on kaheksa senti rohkem kui eelmisel kuul. Eelmise aasta võrreldavad tulud jäid 49 Centrile siiski saamata. Tapamajad, millest tuleb teatada, arvutasid igal nädalal 1.520-i lammaste ja lammaste kohta osaliselt kindlasummalise maksumäära, osaliselt kaubandusliku klassi järgi; see oli 26 protsenti rohkem kui jaanuaris ja veebruari 2003 pakkumist ületati isegi kolmandiku võrra.

Loe edasi