uudistekanal

Fressnapf läheb Prantsusmaale

Fressnapf Tiernahrungs GmbH on üle võtnud enamuse Prantsuse ettevõttes "City-Zoo". Kokku kümne samanimelise turuga, mille keskmine müügipind on 1.100 ruutmeetrit, teenis City-Zoo 2003. majandusaastal 14,2 miljonit eurot. Turud asuvad Annemasse'is (Šveitsi piiri lähedal), Grenoble'is, Dijonis (Burgundia), Orléansis (Loire'i keskosas), Angersis ja Nantes'is (läänes) ning Cabriès'is, Marseille's, Montpellier's ja Toulouse'is ( lõunas). City-Zoo annab tööd kokku 150 inimesele.

Fressnapfi uue tütarettevõtte meisterfrantsiisipartner ja tegevdirektor on senine omanik Mathieu Bonnier, loomaarst, kes asutas loomapoe 1993. aastal. Kauplused muudetakse Fressnapfi kontseptsioonile ja nimetatakse järk-järgult ümber "Maxi Zoo".

Loe edasi

Vasikaliha tapaturg juulis

Hooajaliselt vaikne nõudlus

Juulis ei olnud tapavasikate pakkumine eriti rikkalik. Sellele aitas vastu sesoonselt vaikne, kuid siiski püsiv nõudlus tapamajade poolt. Tapafirmade väljamaksete hinnad kippusid kuu keskel olema kindlamad, kuid kuu lõpupoole langesid uuesti.

Postimüügi tapamajade ja lihatoodete tehaste ostutasemel oli ühtse tasuga arveldatud tapavasikate föderaalne kaalutud keskmine juulis esialgse ülevaate kohaselt 4,28 eurot tapamassi kilogrammi kohta, mis oli senti vähem kui aastal. eelmisel kuul. 2003. aasta juuli tase ületati seega 30 sendi võrra.

Loe edasi

Rootsi ja Taani tapamajad teevad koostööd

Alates 1. oktoobrist 2004 korraldab Rootsi enimmüüdud tapamajade ja lihatoodete kontsern Swedish Meats suurema osa oma välistarnetest oma Taani konkurendi Danish Crowni kaudu, mis on praegu maailma juhtiv lihaeksportija. Mõlemad ettevõtted leppisid selles koostöölepingu raames kokku juuli alguses.

Sellest lähtuvalt ekspordib Rootsi kontsern alates oktoobri algusest omal jõul ainult töödeldud "Scan" kaubamärgiga lihatooteid. Suurem osa sellest on mõeldud Briti saartele, kus kontsern opereerib suhteliselt hea eduga tütarettevõtet Scan Foods UK.

Loe edasi

DAT-SCHAUB Grupp tugevdab oma positsiooni looduslike soolte valdkonnas

DAT-SCHAUB võtab üle Saksamaa looduslike kestade tootja

DAT-SCHAUB on jõudnud kokkuleppele DIF/Küpers Groupi eelmise ainsa omanikuga - Saksamaa naturaalsete kestade tootjaga - ettevõtte kõigi aktsiate omandamiseks alates 1. augustist 2004.

Seni on DAT-SCHAUBil olnud väga olulisel Saksamaa turul piiratud tegevus. Seetõttu soovis DAT-SCHAUB tugevdada oma positsiooni sellel turul, omandades DIF/Küpersi kontserni, mille peakontor asub Nordrhein-Westfalenis Wietmarschenis.

Loe edasi

ELi idasuunaline laienemine: rahvusvaheline ekspertide paneel arutas lihatööstuse ja -kaubanduse aspekte

Voorlichtingsbureau Vlees kutsuti 5. Berliini vooru

1. mail 2004 lõppes Euroopa Liidu seni ulatuslikum laienemine. Kogukond kasvas kümne uue liikmega, kellest kaheksa on Ida-Euroopas. Neid riike iseloomustab põllumajandus ning lisaks umbes 70 miljonile inimesele toovad nad ELi ka umbes 10 miljonit veist ja peaaegu 29 miljonit siga. Kuidas hindab seda olukorda vanade EL-i riikide lihatööstus ja kaubandus? Kus on võimalused ja millised on ohud? Hollandi lihatööstuse teabebüroo uuris neid küsimusi ja tõstis 5. Berliini vooru raames esile ELi idasuunalise laienemise erinevaid tahke.

Loe edasi

Maultaschen – Švaabi kultuuriväärtus

Miller toetab päritolukaitset

Švaabi maultaschen võetakse kogu Euroopas kaitstud geograafilise tähisena (KGT). Baieri Põllumajandusministeerium toetab ka Baden-Württembergi Ditzingeni kaitserühma "Schwäbische Maultaschen" taotlust Euroopa registrisse kandmiseks. Piiriülene päritolukaitse ei kaitseks mitte ainult Švaabi kultuuriväärtusi kogu maailmast pärit jäljendajate eest, vaid kindlustaks ka kodumaiste tootjate konkurentsieelise, nendib põllumajandusminister Josef Miller. Švaabi ministri sõnul on maultaschenid ​​Švaabi toidukultuuri lahutamatu osa. Põllumajandusministeerium on vahepeal esitanud Saksamaa patendi- ja kaubamärgiametile Münchenis oma heakskiidu spetsifikatsioonile.

Alates 1992. aastast saab toiduainete ja põllumajandustoodete päritolunimetusi kaitsta väärkasutuse eest kogu ELis vastavalt määrusele (EMÜ) 2081/92. Baieris on 15 toodet juba registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisena (KGT). "See seab meid Saksamaal edetabeli esikohale," ütles minister. Lisaks Švaabi maultaschenile on praegu registreerimisel veel kaksteist tüüpilist piirkondlikku eriala, näiteks "Münchner Weißwurst", "Schrobenhausener Spargel" või "Aischgrüner Karpfen".

Loe edasi

Juulis tapaveiste turg

Ebaühtlane hinnaareng

Juulis oli tapaveiste pakkumine suhteliselt madal; eriti kohalikel tapamajadel oli tapalehmade pakkumine piiratud. Sest prioriteetset teraviljasaaki ja muid põllutöid silmas pidades oli nuumade müügitahe madal. Tapamajad pidid seetõttu tasapisi kõrgemat hinda maksma, et piisavalt loomi saada, hoolimata pühade tõttu väga vaiksest veiselihakaubandusest. See kehtis eriti noorpullide kohta, samas kui emaste tapaveiste väljamaksete hinnad muutusid kuu jooksul vähe. Alles juuli lõpus kehtestati veidi kõrgemad nõuded ka tapalehmadele.

Postimüügi tapamajade ja lihatoodete tehaste kokkuostutasemel said põllumehed juulis lihakaubandusklassi R3 noorpullide tapamassi kilogrammi eest 2,52 eurot, mis on kaks senti rohkem kui eelmisel kuul. Eelmise aasta võrreldav näitaja ületati seega 23 sendi võrra. R3-klassi mullikate kaalutud föderaalkeskmine oli sarnaselt eelmisele kuul 2,45 eurot kilogrammi kohta, kuid seda oli 14 senti rohkem kui aasta tagasi. Seevastu O3-klassi lehmade keskmine hind langes juulis kolm senti, 2,02 euroni tapamassi kilogrammi kohta. See oli aga 23 senti suurem kui aasta tagasi.

Loe edasi

Rohkem kana, vähem kalkunit

Kanaliha kokkuostukogused on kasvanud

Kohalikud tarbijad ostsid tänavu esimese kuue kuuga rohkem kanaliha kui aasta tagasi ning säästsid kalkuniliha pealt. ZMP ja CMA tellitud GfK majapidamispaneeli andmete kohaselt kasvas linnuliha koguost selle tulemusel vaid umbes ühe protsendi võrra 163.000 XNUMX tonnini. Ligi kolmveerand turustatud kaubast moodustas kanaliha.

Eramajapidamised ostsid 2004. aasta esimesel poolel kokku ligi 117.000 46.000 tonni kanu, mis on ligi kolm protsenti rohkem kui aasta tagasi. Eriti suure kasvu tegi kana värsked osad, kasvades ligi neli protsenti 11.000 2004 tonnini. Tarbijad ei tahtnud rohkem osta terveid värskeid kanu: ligi XNUMX XNUMX tonni eest osteti XNUMX. aasta esimesel poolel umbes kuus protsenti vähem kui eelmisel aastal.

Loe edasi

Klassika kui trendijook: Tee tarbimine stabiilne kõrgel tasemel

Saksa teetööstus on majandusaastaga rahul

Tee jääb vee järel enim tarbitavaks joogiks maailmas. Luksuslik toit on väga populaarne ka Saksa tarbijate seas. Saksamaa Teeühingu teatel tarbiti eelmisel aastal rohelist ja musta teed kokku 18.697 18.512 tonni võrreldes XNUMX XNUMX tonniga, mis on veidi üle eelmise aasta taseme. Seega püsib see Saksamaa teeturg üheprotsendilise kasvuga stabiilselt kõrgel tasemel üsna keerulises turukeskkonnas "kuumad joogid".
 
Selle edu määravaks teguriks on eelkõige toote mitmekülgsus: Tee pakub tänu oma sortide mitmekesisusele tarbijale individuaalseid naudinguelamusi igale maitsele ja sündmusele. Lisaks muutub üha olulisemaks toidust saadav tervislik lisakasu. Paljud ei taha enam lihtsalt nautida, vaid tahavad teadlikult teha midagi keha ja hinge heaks. "Siin pakub optimaalseid tingimusi eelkõige tee. Paljud uuringud on näidanud, et must ja roheline tee avaldavad tervisele positiivset mõju. Tarbijauuringud kinnitavad, et nende teede ostmisel mängivad olulist rolli ka terviseaspektid. Ja puhtalt tarbitud tees ei ole kaloreid." selgitab Saksa Teeliidu esimees Jochen Spethmann tee head turupositsiooni. 

Ifo Instituudi uuringute kohaselt jõi iga Saksamaa kodanik 2003. aastal keskmiselt 26 liitrit teed. Musta ja rohelise tee turujaotus on viimase kahe aastaga stabiliseerunud: must tee on 81,0 protsendiga vaieldamatult esinumber, roheline tee on tõusnud ühe protsendipunkti võrra ja omab nüüd 19 protsenti turuosa. Kiire alternatiiv lahtisele teele on endiselt populaarne: tarbijad ostavad umbes 40,0 protsenti rohelist ja musta teed teekottides. Mahetee segment on stabiilne 2,1-protsendilise müügiosaga. 

Loe edasi

Hulgihinnad juulis 2004 3,9% võrreldes 2003. aasta juuliga

Loomasööt on odavam kui juunis, kuid oluliselt kallim kui eelmisel aastal

Föderaalse statistikaameti andmetel oli 2004. aasta juulis hulgimüügihindade indeks 3,9% kõrgem eelmise aasta tasemest. Tegemist oli tugevaima aastase kasvuga alates 2000. aasta detsembrist (+4,3%). 2004. aasta juunis ja 2004. aasta mais olid aastased muutused vastavalt +3,5% ja +3,6%. Võrreldes 2004. aasta juuniga tõusis hulgihinnaindeks 0,2%.

Eelmise aastaga võrreldes tõusid 2004. aasta juulis eriti järsult maakide, raua, terase, värviliste metallide ja pooltoodete (+ 27,4%), tubakatoodete (+ 14,3%), teravilja, seemnete ja sööda hulgimüügihinnad ( + 9,2%) ning tahkete kütuste ja naftasaadustega (+ 9,1%). Seevastu ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hulgikaubanduses langesid kaubad 6,7% ning kontorimasinad 4,7% võrreldes aasta varasemaga.

Loe edasi