Liha- ja piimatooted soodsamalt

Föderaalse statistikaameti teatel tõusis Saksamaa tarbijahinnaindeks 2004. aasta juulis 2003. aasta juuliga võrreldes 1,8%. Võrreldes 2004. aasta juuniga tõusis indeks 0,3%. Seega kinnitati kuue liidumaa tulemustel põhinev 2004. aasta juuli prognoos. 2004. aasta mais ja juunis oli aastane muutusmäär vastavalt +2,0% ja +1,7%.

Naftasaaduste hinnaareng juulis avaldas inflatsioonile märgatavat mõju: ilma kütteõli ja mootorikütusteta oleks aastane muutusmäär olnud +1,5%. 2003. aasta juuliga võrreldes kallines kerge kütteõli 17,2%, kütuse hind 8,2%. Toornafta mõjutas hinda ka lühiajalises võrdluses: mootorikütused ja kerge kütteõli maksid 1,8% ja 4,7% rohkem kui eelmisel kuul. Mineraalõlitooteid kaasamata oleks tarbijahinnaindeks 2004. aasta juunist juulini tõusnud 0,2%.

1.   0 Kommentar
2.   562 korda näidatud

Hinnad ülespoole

Tapasigade pakkumine oli juulis võrreldes tapamajade nõudlusega üsna kitsas. Pakutud kogused sai seega ilma suuremate probleemideta tapamajadesse paigutada. Tapaloomade väljamaksete hinnad stabiliseerusid kuni kuu keskpaigani ning kuu teisel poolel olid need saavutatud tasemel stabiilsed. Juuli esimestel nädalatel oli sealihaga kauplemine ilma tõttu püsiva tõuketa ning huvi tõusis veidi alles kuu lõpupoole.

E lihakauplemisklassi tapasigade hinnad tõusid kuu keskmisena veel seitse senti, 1,54 euroni tapamassi kilogrammi kohta; pakkujad said 25 senti rohkem kui aasta tagasi. Keskmiselt maksid kõikide kaubandusklasside E kuni P lõikes sigade kilogramm 1,50 eurot, mis oli kaheksa senti rohkem kui juunis ja 26 senti rohkem kui aasta tagasi.

1.   0 Kommentar
2.   545 korda näidatud

Hinnad tõusid märgatavalt 2004. aastal

Praha statistikaameti andmetel tootis Tšehhi 2004. aasta esimesel poolel umbes 251.750 3,5 tonni veise- ja sealiha, mis on 6,4 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Eriti järsult langes sel perioodil veiseliha tootmine, nimelt 51.160 protsenti 2,8 200.500 tonnini, sealiha toodang aga XNUMX protsenti XNUMX XNUMX tonnini. Vaid lamba- ja kitseliha tootmine kasvas veerandi võrra.

Tootmine langes selle aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ebaproportsionaalselt; veiseliha oma langes 8,9 protsenti ja sealiha 6,3 protsenti. Selle põhjuseks on loomade arvukuse vähenemine. Sellegipoolest on sea- ja veiselihahinnad Tšehhis sel aastal olnud tootjasõbralikud. Aasta algusest juuli lõpuni kasvasid need noorpullidel üheksa, lehmadel 21 protsenti ja nuumsigadel 41 protsenti.

1.   0 Kommentar
2.   510 korda näidatud

Kaubandus Künasti plaanidest nördinud

Föderaalne tarbijakaitseministeerium (BMVEL) kavatseb laiendada pakendatud toiduainete väga laiaulatuslikke ja laiaulatuslikke märgistamisnõudeid ka toiduainetele, mida pakutakse valdavalt teeninduse korras ehk nn lahtise kaubana. Saksamaa jaemüüjate pealiidu (HDE) peadirektor Holger Wenzel selgitas Berliinis tarbijakaitseministeeriumis toimunud assotsiatsiooni kuulamisel toiduainete märgistamise määruse kavandatava muudatuse kohta järgmist:

Toidukaupade jaekaubandusel on võimatu kõikehõlmavalt märgistada lahtiste kaupade, nt toorjuustu, vorsti, küpsetiste ja delikatesside koostisosi. Tarbijakaitseministeerium laseb oma nõudmistega kaugelt üle igasuguse mõistliku mõõdu. See lahtise kauba märgistamine ei ole ELi poolt ette nähtud ega ka selleks tegelikult vajadust. Selline kohustus tähendaks ettevõtetele märkimisväärset lisakoormust ja -kulusid. Puistekaupade valik varieerub pidevalt ja on osaliselt koostatud igapäevaselt muutuvate retseptide järgi. Eriti kui tegemist on värske kaubaga, hooajalised eripakkumised, lühiajalised eripakkumised ja piirkondlikud eripärad muudavad laia tootevaliku klientide jaoks nii atraktiivseks. Tarbijakaitseministeeriumi plaanide elluviimisel tooks iga pakkumise muudatus kaasa koostisosade märgistuse korrigeerimise. Rakendus- ja hooldustöö, eriti teenindusloendurite puhul, oleks tohutu. Lisaks tekiks praktilisi probleeme vastavatele toodetele koostisainete loetelude määramisel letis.

1.   0 Kommentar
2.   560 korda näidatud

Motiivile esitati vastuväiteid juba kaks aastat tagasi

Saksa reklaaminõukogu mõistis avalikult hukka Šveitsi ettevõtte Dorit (Ellwangen) Saksa erialaajakirjas avaldatud reklaammotiivi tõttu, mis tema hinnangul alandab naisi.

Ettevõte toodab masinaid liha töötlemiseks. Üks katsealune näitab masinat vuravat sinki. Kohe selle priske aparaadi kõrval on pildilt välja veninud naise tagumik. Kuulutuse pealkirjaks on märge "Parim sink". Allpool on tekst "Iga sink vajab õiget kohtlemist".

1.   0 Kommentar
2.   502 korda näidatud

juhul otsa

Cofresco Instituudi Euroopa värskete toiduainete pakendamise konverentsi registreerimise tähtaeg läheneb. 17. oktoobril Freisingis toimuvale konverentsile saavad huvilised registreeruda veel kuni 6. septembrini.

6. oktoobril Freisingis toimuva Euroopa värskete toiduainete pakendamise konverentsi korraldab Cofresco Instituut koostöös oma partneritega, Müncheni Tehnikaülikooli toiduainete pakendamise tehnoloogia õppetooli Fraunhofer IVV, agrotehnoloogia ja toiduinnovatsiooni instituudiga. Wageningeni ülikool ja Avignoni INRA ülikool. Cofresco Instituut kavatseb "Euroopa konverentsiga" luua rahvusvahelise uurimisplatvormi majapidamispakendite valdkonnas.

1.   0 Kommentar
2.   554 korda näidatud

Vaevalt mingit mõju ELi lambalihaturule

ELi laienemine kümne uue riigiga ei ole lamba- ja lambalihaturule märkimisväärset mõju avaldanud. Euroopa statistikaameti andmetel oli Ungaris 2003. aasta detsembris uutest liikmesriikidest ülekaalukalt suurim lambapopulatsioon – peaaegu 1,28 miljonit looma. Sellega on Ungari Saksamaa ja Madalmaade vahel ELi lambavarude skaalal üheksandal kohal. Tähelepanuväärne on, et ungarlased suurendasid oma karja aasta varasemaga võrreldes 16 protsenti.

Järgmised kohad liitujariikides on Poola ja Slovakkia, kummaski tubli 0,3 miljonit lammast. Kui Slovakkias kasvas rahvaarv 2002. aastaga võrreldes kolm protsenti, siis Poolas jäi see enam-vähem stabiilseks. Sellele järgneb Küprose lambapopulatsioon peaaegu 0,3 miljoni loomaga. Teistes riikides Sloveeniast Maltani on ainult väga väikesed lambakarjad. Üldiselt kasvas lammaste arv võrreldes 2002. aastaga aga ligikaudu 7,5 protsenti, samas kui lammaste arv EL-15 riikides langes 1,2 protsenti. Kokkuvõttes peetakse aga uutes liikmesriikides vaid veidi alla kolme protsendi laienenud ELi lammastest.

1.   0 Kommentar
2.   573 korda näidatud

Saksamaa peamine kalkunilihaosade ostja

Prantsusmaa eksportis enda andmetel 2004. aasta esimeses kvartalis umbes 144.750 2003 tonni linnuliha, mis oli seitse protsenti vähem kui 57.300. aasta esimeses kvartalis. Tarned langesid eelkõige EL-i riikidesse, üksteist protsenti 13.700 8.100 tonnini. EL-i tähtsaimaks ostjaks jäi Saksamaa ligi 8.350 87.440 tonniga, kuid ka langust oli üheksa protsenti. Prantsusmaa tarned Ühendkuningriiki ja Belgiasse langesid ligikaudu veerandi võrra, vastavalt 2003 tonnile ja XNUMX tonnile. Prantsusmaa tarnis kolmandatesse riikidesse XNUMX XNUMX tonni linnuliha, mis on viis protsenti vähem kui XNUMX. aasta esimeses kvartalis. Suurim langus oli Venemaal.

Suurim langus oli kalkunidetailide ekspordis, mis langes 23 protsenti 41.860 15 tonnini. Sellest 20.245 26 tonni jõudis EL-6.650 riikidesse, 17 protsenti vähem. Prantsuse kalkuniosade peamisele tellijale EL-is Saksamaale tarniti 59.585 tonni, mis on 42.260 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tervete kanade eksport XNUMX XNUMX tonni juures langes eelmise aasta tasemest mõõdukalt alla miinus neli protsenti. Ainuüksi sellest XNUMX XNUMX tonni oli mõeldud Lähis- ja Lähis-Itta.

1.   0 Kommentar
2.   536 korda näidatud

DGHM-i aastakoosolek

Saksa Hügieeni ja Mikrobioloogia Seltsi (DGHM) 56. aastakoosolekul, mis toimub 26.–29. septembril 2004 Münsteris Münsterlandi saalis, on peamiste teemade spekter toiduinfektsioonidest uute vaktsineerimisstrateegiateni. Kohalikud korraldajad on Münsteri ülikooli hügieeniinstituudid prof dr. Helge Karch, meditsiinilise mikrobioloogia erialal prof dr. Georg Peters ja infektoloogia erialal prof dr. M. Aleksander Schmidt. Selle kongressi, kuhu oodatakse 600–800 osalejat, kaaskorraldaja on Saksa Veterinaarühingu bakterioloogia ja mükoloogia erialarühm.

Teiste Euroopa riikide teadlased esitlevad oma uurimistulemusi või annavad aruande oma valdkonna teadmiste hetkeseisust eelkõige plenaarloengutel, aga ka individuaalsetel sümpoosionidel ja spetsialistide rühmade üritustel. Peamisteks teemadeks on nn "tekkivad nakkushaigused", st praegused ja ohtlikud nakkushaigused nagu SARS, toidu kaudu levivad infektsioonid, polümikroobsed haigused, st mitmete patogeenide põhjustatud haigused, tsüstiline fibroos, sepsis, biokile ja uued vaktsineerimisstrateegiad. Teised fookuspunktid on interdistsiplinaarsed teemad "Bioinformaatika mikrobioloogias" ja "Genoomika ja patogenoomika", mis on tänapäeval saavutamas mõju peaaegu kõikidele bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute teemadele.

1.   0 Kommentar
2.   551 korda näidatud

Loenduse tulemus juuni algusest

Sigade populatsioon Austrias jätkas kahanemist. Seda näitavad kõige värskema kariloomade loenduse tulemused, mis viidi läbi valimipõhiselt. Selle järgi oli populatsioon 1. juunil 2004 kokku tubli 3,15 miljonit looma. Seda oli ligi kuus protsenti vähem kui eelmise aasta loendusel ja ligi kolm protsenti vähem kui 2003. aasta detsembris. Viimase loenduse langustrend on jätkunud ja Austria seapopulatsioon läheneb stabiilselt kolme miljoni looma piirile.

Loomade tühjendamine läbis kõik loomakategooriad. Noorsigade varu langes 8,4 protsenti alla eelmise aasta märgi; nuumsigade arv on viimase kaheteistkümne kuuga langenud ligi viis protsenti ja umbes sama palju on langenud ka põrsaste arv. Ligi viis protsenti kukkus tõuemiste hulgas, paaritunud loomade tubli kolme protsendiga kukkumine oli oluliselt väiksem kui paaritamata loomadel, kelle arv langes üle seitsme protsendi.

1.   0 Kommentar
2.   520 korda näidatud

Tarbimine elaniku kohta kasvas taas 2003. aastal

Saksamaa tarbijad sõid eelmisel aastal taas rohkem kala: 14,4 kilogrammi kala-, vähi- ja molluskiliha inimese kohta suurendas nende tarbimine 2002. aastaga võrreldes 400 grammi, selgub föderaalse statistikaameti ning föderaalse põllumajandus- ja toitumisameti esialgsetest andmetest. . 15,3. aasta kõrgeimat tarbimist elaniku kohta 2001 kilogrammi siiski ei saavutatud; Sel ajal olid sakslased veiselihaturul valitsenud BSE kriisi tõttu üha enam pöördunud linnuliha ja kala poole.

Rahvusvahelises võrdluses ei ole aga Saksa tarbijad märkimisväärsed kalasööjad. Nad ei küündi kaugeltki maailma liidrite tarbimistasemeni, kes nagu islandlased tarbivad umbes 90 kilogrammi kala elaniku kohta aastas, või jaapanlaste ja portugallaste tarbimistaset, kumbki üle 60 kilogrammi inimese kohta.

1.   0 Kommentar
2.   535 korda näidatud