uudistekanal

Saksamaal kulutatakse toidule üha vähem raha

Kvaliteetse toidu turustamise ebasoodne areng

Saksa tarbijad on toidu osas koonerdunud. Kui eratarbimise kogukulud kahekordistusid aastatel 1962/63 2000-ni, siis 2000. aastal kulutasid nad koduvälistele toidukaupadele ja söögikordadele keskmiselt vaid 16 protsenti, poole vähem kui 1962/63. Seda on uurimisühingu “Food Turnaround” teadlased analüüsinud ja tulemused dokumenteeritud hiljuti avaldatud aruteludokumendis “Toitumise elutsükli kulud”. "Seoses toiduahela kasvava hinnasurvega võiks seda arengut tõlgendada kui üha madalamat toitumisalast majanduslikku kallinemist," ütleb dr. Ulrike Eberle Öko-Institut eV-st ja teadusühingu “Ernahrungwende” projektijuht. Kvaliteetse, keskkonnasõbraliku ja madala riskiga toidu turustamine ei ole lihtsam, sest kvaliteedil on oma hind.

6341. aastal investeerisid Saksa tarbijad keskmiselt 2000 eurot leibkonna kohta toitumisalastesse toodetesse, neist umbes kolmandik köökidesse ja köögiseadmetesse, köögiseadmetesse ja nõudesse. Ligikaudu kaks kolmandikku sellest, nimelt 4227 eurot, kulutasid nad toidukaupadele ja koduvälisele tarbimisele. Absoluutarvudes pole vaevalt midagi muutunud võrreldes aastaga 1962/63, tol ajal oli see võrdne 4161 euroga, kuid eratarbimiseks kulutati sel ajal umbes poole tänastest kulutustest.

Loe edasi

Munaturg juunis

Enamasti vaikne nõudlus

Munavarud ei olnud vaadeldaval kuul ajutiselt enam nii rikkalikud. Kaaluklasside M ja L kaupade maht oli aga endiselt suur ja ületas mõnel juhul müügivõimalusi. Keskmiselt suudeti munade nõudlus probleemideta rahuldada kõigis kaalukategooriates. Ka teistes EL-i riikides oli kaupu küllaga, kuid kiiret importi tavaliselt ei toimunud, kuna kohalik hinnatase oli teiste tarnijate jaoks suhteliselt ebameeldiv.

Tarbijate nõudlus oli juunis suures osas rahulik. Mõnikord segasid pühad ka munade müüki. Kuu alguses tõi munatoodete tööstus küllalt kiiresti turult kaupa, kuid huvi vaibus kuu lõpu poole uuesti. Ekspordiäril oli viimastel nädalatel vaid alluv roll.

Loe edasi

Elav väliskaubandus Hollandiga

Saksamaa kõige olulisem toidutarnija

Holland on Saksamaa üks lähimaid väliskaubanduspartnereid. Isegi kui loode naabrile ja tagasi suunduvad kaubavood on alates 1996. aastast keskmisest madalamal tasemel kasvanud, saavutas föderaalse statistikaameti andmetel kaubavahetuse keskmine aastane kasvumäär 4,2 protsenti ekspordi ja 5,5 protsenti impordi osas. Saksamaa eksport kasvas sel perioodil 7,5 protsenti ja import 6,3 protsenti aastas.

Viimaste 2004. aasta esimese kvartali andmete kohaselt kasvas eksport Madalmaadesse 2003. aasta jaanuarist märtsini 7,1 protsenti; 10,9 miljardi euro väärtuses kaupu ületas Saksamaa piiri Hollandi suunas. Samal ajal tuli Hollandist kohalikule turule kaup 11,4 miljardi euro eest; see oli 1,5 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Loe edasi

Toiduvalmistamine ja nautimine uue CMA lambalehega

Aromaatne ja delikaatne

Maius erinevusega. Kuidas oleks mahlase lambalihaga? Aromaatne liha on pehme ja avaldab muljet oma mitmekesisusega. Tüüpiline söödapõhi annab sellele iseloomuliku vürtsika maitse. Ükskõik, kas "ürdikoorega lambapähklid" või "lambaliha fileega rosmariinivardad", pakub CMA Centrale Marketing-Gesellschaft der Deutschen Agrarwirtschaft mbH "lambaliha retseptid" uus brošüür arvukalt ideid valmistamiseks. Lisaks retseptidele leiavad tarbijad tootespetsiifilist teavet.

Lambaliha sobib ülihästi peenete ürtide ja eksootiliste vürtsidega. Igast roogist saab eriline kulinaarne kogemus. 24 illustreeritud lehel ootab küpsetamist arvukalt variatsioone. Tõelise „jõuallikana“ annab lambaliha kehale olulisi toitaineid. 100 grammis lambaliha (jalg) on ​​umbes 18 grammi valku. See leiab Saksamaalt üha rohkem toetajaid.

Loe edasi

Põllumeeste selts: perspektiivide foorum

Üldkoosolekul arutati turgude tulevikku ja sotsiaalpoliitikat

Saksamaa Põllumeeste Seltsi (DBV) üldkogu 28. ja 29. juunil 2004 Bonnis kujundas arutelu poliitika ja turgude tulevaste arengute üle ELi põllumajandusreformi käigus. Ligikaudu 400 delegaati 18 riiklikust põllumajandustootjate ühendusest ja 46 assotsieerunud ühendusest ning arvukad noored talupidajad arutasid viiel foorumil juhtivate ettevõtjate, majandusekspertide, poliitikute ja praktikutega. Analüüsiti põllumajanduse sotsiaalkindlustussüsteemide arengut, võimalusi piima, töötlemise, põlluharimise, taastuvate toorainete ja taastuvate energiaallikate ning puu- ja köögiviljakasvatuse turgudel. Piimaprotokoll takistas hullemate asjade toimumist

Piimafoorumis pöördus Saksamaa jaemüüjate põhiliidu tegevdirektor Hubertus Pellengahr delegaatide poole positiivsete uudistega: „Piimatootjate viimase paari nädala ja kuu üleriigilised kampaaniad soodusmüüjate ja toiduainete jaemüüjate juures on ennetanud halvemat olukorda“. Seda kinnitas ka Saksamaa suuruselt teise meierei Humana Milch-Union juhatuse esindaja Albert Große Frie.

Loe edasi

Saksamaa põllumeeste selts ei luba loomaomanikke lahku minna

Sonnleitner: Seakasvatajate ja munakanakasvatajate vaheliste ridade sulgemine

Seakasvatuse määrus, mille föderaalvalitsus on föderaalnõukogule esitanud, on põllumeeste seltsi seisukohast solvang. See kaldub märkimisväärselt kõrvale eelmise aasta sügisel leitud, kuid lahendamata loomade heaolu ja põllumajandusloomade pidamise määruse (munakana ja seakasvatuse määrus) kompromissist. Föderaalne tarbekaupade toidu- ja põllumajandusministeerium üritab taas minna spetsiaalset riiklikku marsruuti, sealhulgas määratleda sigade miinimumalad, lünkade laius ja üleminekuperioodid.

Saksamaa Põllumeeste Seltsi (DBV) president Gerd Sonnleitner tegi Alam-Saksi linnukasvatustööstuse liidu koosolekul selgeks, et DBV on palunud kõigil föderaalriikidel föderaalvalitsuse ettepanek seakasvatusmääruse kohta tagasi lükata. Vahepeal on see määruse eelnõu Bundesrati liikmete enamusega föderaalvalitsuse kavandatud kiirmenetlusest eemaldatud. Lisaks on enamik föderaalsetest osariikidest vastanud DBV nõudmisele ja toonitanud seakasvatuse määruse prioriteetse ülesandena EL-i sätete ühtlustamist.

Loe edasi

Veiste näiline klassifikatsioon vastavalt edusammudele ELis

Juulis 2003 lõi komisjon määrust (EMÜ) nr 344/91 muutes õigusliku aluse veiste automaatse klassifitseerimise seadmete heakskiitmiseks (komisjoni 344. veebruari 91. aasta määrus (EMÜ) nr 13/1991 koos määruse (EMÜ) nr 1186/90 (täiskasvanud veiste rümpade ühenduse klassifitseerimissüsteemi laiendamise kohta (muudetud kujul) rakendussätted) (EÜT L 41/15, muudetud kujul) rakendussätted.

Klassifitseerimisseadme riiklikuks heakskiitmiseks tuleb läbi viia sertifitseerimiskatse rahvusvahelise eksperdirühma osalusel. Katse käigus määratakse kaubanduslik klass vähemalt 600 rümbast koosneva tüüpilise valimi põhjal. Viie riikliku eksperdi tulemuste mediaan moodustab klassifitseerimisseadme kontrollväärtuse. Seadme mõõtetäpsust hinnatakse punktiskeemi, süstemaatilise moonutuse ja regressioonijoone kalde abil.

Loe edasi

Lõikuri nuga purunemise põhjuste uurimine

Allikas: Fleischwirtschaft 1 (2004), 51–56.

Paljude aastate vältel on tehtud tööd selgitamaks ühendusi, mis viivad lõikuri noa purunemiseni. Probleem on selles, et samaaegselt tekib mitu stressi vormi, mis nihkuvad ka ainevahetusega noakomplekti piirkonnas. Aktiivsed tingimused eeldavad keeduvorstivorsti liha tootmistsükli jooksul pidevalt uusi stressi vorme. Edasise keerukuse astmena lisavad erinevate tootjate lõikurid kapuutsi ja kausikujude abil uuringutesse spetsiaalseid koormusomadusi.

Loe edasi

Inaktiveeritud probiootilised bakterid kaitsevad ka koliidi eest

Allikas: Gastroenterology 126 (2004), 520-528.

Mittespetsiifiline (kaasasündinud) immuunvastus on esimene kaitseliin nakkushaiguste vastu. Üldiselt toimub see patogeenidele tungivatel teguritel (lipopolüsahhariidid (LPS, endotoksiin), bakteriaalsed lipoproteiinid, lipoteichoehapped, peptidoglükaanid, CpG nukleiinhapped). Peremeesorganismi esimene väljakutse on patogeeni jälile jõudmine ja kiire kaitsereaktsiooni algatamine. Valkude rühm, kuhu kuulub Tolli või Tolli sarnaste retseptorite perekond, täidab seda ülesannet selgroogsetel ja selgrootutel organismidel. TLR-id (tollilaadsed retseptorid) toimivad imetajate nn mustrituvastuse retseptoritena ja mängivad olulist rolli mikroobide komponentide äratundmisel. Need ekspresseeruvad makrofaagidel, dendriitrakkudel ja B-lümfotsüütidel ning tunnevad ära elukeskkonnas väga konserveerunud antigeenstruktuurid, nn patogeenidega seotud molekulaarsed mustrid. TLR2 aktiveerivad bakteriaalsed lipoproteiinid, TLR3 dsRNA, TLR4 LPS ja TLR9 aktiveerib CpG DNA. CpG motiive leidub regulaarselt bakterite ja viiruste genoomides, selgroogsete genoomides aga mitte. Retseptoriga seotud adaptervalgud, nt. B. kaasatud signaalisaatja MyD88.

Loe edasi

Ülemaailmne lihakongress 2004, Winnipeg, Kanada

Toiduohutus kujundab Kongressi pärast BSE juhtumeid Kanadas ja USAs - kriitika kaubandustõkete suhtes

Juuni keskel toimus Kanadas 15. ülemaailmne lihakongress, millele pööras suurt tähelepanu Kanada avalikkus. Ligikaudu 500 rahvusvahelise lihatööstuse ja valitsuse esindajat üle kogu maailma kohtusid konverentsi teema "Maailma lihatööstus teelahkmel" raames. Saksamaa oli kohal kümne osalejaga. Föderaalvalitsust juhtis dr. Esindatud oli BMVELi ​​lihaosakonna juhataja Hermann-Josef Schlöder. Saksamaa IMS-i juhatuses

Konverentsi eel toimusid traditsiooniliselt töögruppide ja Rahvusvahelise Lihasekretariaadi IMS üldkogu koosolekud. Juhatuse valimistel valiti Franz Gausepohl VDFi ettepanekul ühehäälselt uueks neljaks aastaks ametisse. Peaassamblee valis Maailma Lihaliidu uueks presidendiks Patrick Moore (Bord Bia, Iirimaa). Eelmine president Philip Seng (USA Lihaekspordi Föderatsioon) polnud pärast kaheksa-aastast ametiaega selles ametis enam saadaval. Franz Gausepohl tänas Saksamaa delegatsiooni nimel ametist lahkuvat presidenti silmapaistva pühendumuse eest ja rõhutas IMSi positiivset arengut tema eesistumise ajal. IMS teeb nüüd tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Rahvusvaheline episootiaamet Pariisis, OIE, Majandusarengu ja Koostöö Organisatsioon, OECD, Maailma Terviseorganisatsioon, WHO ja Codex Alimentarius, mis on osa Maailma Toiduorganisatsioonist , FAO.

Loe edasi

Jahimehed peavad föderaalset jahiseadust eeskujulikuks

Föderaalminister Künastile anti säilitamiseks üle 190.000 XNUMX allkirja

„Föderaalne jahiseadus on eeskujulik ning on ennast tõestanud ka loomade heaolu ja metsamajandamise osas! Praktikas esinevad puudujäägid tulenevad ainult olemasolevate määruste ebapiisavast rakendamisest. Seetõttu pole muudatusettepanekul tehnilist põhjust. Föderaalne jahiseadus peab jääma muutmata ”. Seda teatas föderaalse jahikooperatiivide ja jahinduse omanike liidu (BAGJE) esimees Bernhard Haase seoses 190.000 XNUMX allkirja üleandmisega föderaalminister Renate Künastile Saksamaa põllumeeste seltsi üldkoosolekul Bonnis. . Allkirjakampaania algatas föderaalse jahiseaduse säilitamise föderaalne töörühm.

„Jaht Saksamaal on eeskujulik ja kaasaegne nii juriidiliselt kui ka organisatsiooniliselt. Muudatus ei oleks samm edasi, vaid pigem tagurpidi, ”täpsustas Haase. Seoses jahiõiguse sidumisega kinnistule osalevad maaomanikud jahiühistute kaudu oma territooriumil jahipidamise rakendamises. Jahiõiguse üleandmisega inimesele või inimrühmale tagab jaoskondade süsteem, et ühes piirkonnas ei toimuks konkurentsi erinevate jahimeeste vahel. Süsteemi tulemusena on tagatud ulukite säästlik majandamine ning tugevdatakse maaomanike ja jahimeeste isiklikku vastutust. Nõuded läbi vaadata eeskirjad, mis mõjutavad jahikooperatiivide sisesuhteid, samuti muudetud kogukondlike ja erajahipiirkondade miinimumsuurust, rikuks tehnilise põhjuseta föderaalse jahiseaduse tasakaalustatud õiguste ja kohustuste süsteemi.

Loe edasi