uudistekanal

"Uus toiduliikumine Saksamaale"

Bundestagi arutelu stenogrammis

meat-n-more.info dokumenteerib föderaalse tarbijakaitse-, toidu- ja põllumajandusministri Renate Künasti valitsuse deklaratsiooni ja sellele järgnenud arutelu 17. juunil 2004 Berliinis. Alati on hämmastav, mida üksikud esindajad Bundestagis räägivad.

75-minutilise arutelu protokolli saate lugeda siit [pdf-failina]

Loe edasi

EL-is vähem linnuliha

Tootmine vähenes 2003. aastal

Esialgsetel andmetel langes kodulinnuliha sisemajanduse kogutoodang ELis 2003 protsenti 3,6 miljoni tonnini 9,03. aastal. Märkimisväärset kasvu oli võimalik broneerida ainult Suurbritannias ja Saksamaal, kõigis teistes suurtes tootjariikides tootmine vähenes.

Kõige rohkem langesid Holland ja Belgia / Luksemburgi majanduspiirkond. Põhjuseks oli linnugripi puhang Hollandis, mis mõjutas ka Belgia põllumajandusettevõtteid: Hollandi sisemajanduse kogutoodang vähenes 171.000 24 tonni ehk 12,8 protsenti; Belgias / Luksemburgis oli langus 41.000 protsenti ehk 5,5 2002 tonni. Tarnijate mitterahuldav hinnasituatsioon XNUMX. aastal oli tõenäoliselt otsustav tegur Prantsusmaal nelja ja Itaalias XNUMX protsenti vähendatud tootmise osas.

Loe edasi

Sea pidamise määruses ei saa Künast juhendada

Liit nõuab EL-i üks-ühele-direktiivi rakendamist

Sigade pidamise määruse eelnõu uuest esitamisest, mille esitasid föderaalminister Künast, CDU / CSU parlamendirühma tarbijakaitse, toitumise ja põllumajanduse töörühma esimees Peter Harry Carstensen MdB ja vastutav raportöör , Gitta Connemann MdB:

Proovimine teeb targaks - see tarkus ei kehti ilmselgelt minister Künasti kohta. Sest ta on oma vastuolulise seapidamiskorra uuesti kasutusele võtnud, kuigi selle eelnõu föderaalnõukogus oli juba eelmisel aastal läbi kukkunud. Mõjuval põhjusel. Sest see seakasvatusdirektiivi rakendamise eelnõu sisaldab Saksamaa põllumajandusele endiselt põhjendamatuid konkurentsiolukordi. See kehtib muu hulgas laudade ja kastide suurte alade spetsifikatsioonide kohta. Kõigile oma asjatundlikkusele vaatamata soovib pr Künast nüüd oma nõudmistest kinni pidada.

Loe edasi

Loomadelt saadud toit on ohutu

Šveitsi zoonoosi aruanne 2003

Liha ja loomsetest saadustest valmistatud toidud osutusid 2003. aastal taas äärmiselt ohutuks. Sellest teatas föderaalne veterinaaramet (FVO) "Šveitsi zoonoosi aruandes 2003". Zoonoosid on loomahaigused, mis võivad mõjutada ka inimesi.

Nagu varasematel aastatel, olid inimestel kõige levinumad zoonoosid mõnikord tugeva kõhulahtisusega kampülobakterite haigused. 5692. aastal haigestus sellega kokku 2003 inimest; veidi vähem kui 2002. aastal (6740 haigust). Kõige olulisemad riskitegurid on välismaale reisimine ja ebapiisavalt kuumutatud linnuliha tarbimine. Elus kodulinnus vähenes kampülobakterite esinemissagedus eelmise aastaga võrreldes märgatavalt, umbes kolmandiku võrra.

Loe edasi

Tarbijatele ebasõbralik toidu- ja söödaseaduse ümberkorraldamine

Kavandatud seadust toidu- ja söödaalaste seaduste ümberkorraldamiseks kritiseerib Saksamaa Põllumeeste Seltsi (DBV) president Gerd Sonnleitner segadust tekitavat ja mitte kasutajasõbralikku. Ühendades toidu ja loomasööda valdkonnad üheks seaduseks, laiendataks sätteid, mis varem kehtisid vaid ühe tooterühma kohta, valimatult kõigile rakendusala toodetele. Ülereguleerimine on paratamatult paratamatu. Vastutava föderaalse tarbijakaitse-, toidu- ja põllumajandusministeeriumi loodetud seaduse kohaldamise kergendamist ei saavutata. Seaduse kohaldamise lihtsustamiseks teeb DBV seetõttu ettepaneku kontrollida kohustuslike lubade nõudeid. 

DBV seisukohast tagaks seaduste kohaldamise lihtsustamine nii tarbijate, ettevõtjate kui ka halduse jaoks ainult kahe iseseisva valdkonna, nimelt sööda, toidu ja esmatarbekaupade, säilitamise eest. Kahe reguleeriva valdkonna vajalik kohandamine ELi õigusega võiks toimuda ühise artikliseaduse raames toidu- ja söödaseaduste ümberkorraldamiseks kahe eraldi valdkonnaga. Sonnleitner rõhutas, et söödaseadusi tuleks mõista toidu ohutusahela osana, hoolimata toidu ja sööda eraldi arvestamisest. Õigussüsteemi väljakujunenud struktuurid võimaldaksid säilitada tarbijakaitse kõrget taset, kuna seadust kohaldavad ja seadusega reguleeritavad on silmitsi tuttavate õigusaktidega. Lisaks muudetakse föderaal- ja osariikide valitsuste jaoks tulevikus seadusandluse ja õiguskaitse jaoks vajalikke muudatusi palju lihtsamaks.

Loe edasi

Toidu kvaliteedi edasine parandamine

EL toetab teadusprojekte 192 miljoni euroga

Euroopa Liit toetab järgmisel aastal toiduainete ja toidukaitse kvaliteedi tagamise uuringuid 192 miljoni euroga. Euroopa Komisjon teatas sellest Dublinis toimunud toidukaitse konverentsil. ELi programmi vahendid teaduse rahastamiseks lähevad kokku 31 teadusprojektile ja 13 väiksemale uurimisüksusele. Kõik need projektid ja algatused uurivad loomahaigusi, esilekerkivaid patogeene, võõraid aineid (nt jahutavas õhus), toiduallergiaid jne. EL-ist taotleti rahastamiseks 185 projekti. Nüüd alustab komisjon uurimislepingute üle läbirääkimisi uurimisprojektide sponsoritega, peamiselt konsortsiumidega.

ELi teadusvolinik Busquin ütles ELi pühendumisest toidualastele teadusuuringutele: Põllumajanduse ja toiduohutuse valdkonnas on teadusuuringud hädavajalikud, et tagada kõigile laienenud Euroopa kodanikele kõrge elukvaliteet. See kehtib täna rohkem kui kunagi varem. Teiselt poolt tuleb säilitada ja veelgi edendada Euroopa suurima tööstussektori konkurentsivõimet. Lisaks aitavad paljud rahastatavad teadusalgatused ELil lähtuda oma poliitikast teaduslikult usaldusväärsetel alustel. "

Loe edasi

2004. aasta mai tootjahinnad tõusid 1,6. aasta maiga võrreldes 2003%

Tööstustoodete tootjahindade indeks oli 2004. aasta mais 1,6% kõrgem kui 2003. aasta mais. Nagu föderaalne statistikaamet teatab, oli aasta muutuste määr aprillis + 0,9% ja 2004. aasta märtsis + 0,3%. Eelmise kuuga võrreldes tõusis indeks 2004. aasta mais 0,5%.

Tootjahindade tõusu võrreldes eelmise aastaga mõjutab oluliselt energiahindade areng, mis kasvas 2003. aasta maiga võrreldes keskmiselt 3,9%. Eriti tugev hinnatõus oli naftatoodetel (+ 12,9% võrreldes 2003. aasta maiga). See peegeldab toornafta maailmaturuhindade järsku tõusu. Üksikasjalikult olid aastases võrdluses järgmised hinnamuutused: kütused + 11,6% (sh bensiin + 11,7%, diisel + 11,6%), kerge kütteõli + 23,0%, raske kütteõli + 12,9%, vedelik gaas + 21,5%.

Loe edasi

Turukõlblikud krevetid, mida kasvatatakse vesiviljelusrajatistes

Kielis asuv ettevõte Ecomares soovib toota kuus tonni aastas

Kieli ettevõtte Ecomares teadlastel õnnestus suletud vesiviljelusrajatistes turukõlblike krevettide kasvatamine esmakordselt. Strande MariFarmi baasi teadlased on selle kallal töötanud aasta, teatas ettevõte Ecomares reedel.

Uue tehnoloogia eripära: koorikloomad kasvavad nn ökoloogilises ringluses. Ecomaresi sõnul puhastatakse reostatud vett omaenda reoveepuhastis ilma keemiliste lisanditeta ja juhitakse tagasi aretuspaaki. "Selle tehnoloogia abil kulutatakse näiteks oluliselt vähem energiat kui tavapärastes aretusrajatistes. Protsess on ka väga keskkonnasõbralik," teatab Ecomaresi kvalifitseeritud bioloog ja tehniline juht Gerrit Quantz. Loomade kasvatamisel hoidus Ecomares antibiootikumide või muude ravimite kasutamisest. Schleswig-Holsteini põllumajandusministeerium on seetõttu uurimisprojekti rahastanud 94.000 XNUMX euroga.

Loe edasi

Põllumajandusvasikate ja põrsaste turud juulis

Kerged hinna nõrkused

 Praegusest vaatenurgast toob juuli Simmentali tõuaretusest pärit põllumajandusvasikatele tõenäoliselt veidi madalamad tootjahinnad. Juuni keskel kuulutati Saksamaa lõunapoolsetes piirkondades hinnatõusu lõppu. Pulli nuumajad ei taha juuli ajal enam talli vastu, sest isaste tapaveiste tulu kipub suvekuudel tõenäoliselt olema nõrk. Üks või teine ​​nuumaja mängib ka mõttega piirata pullide nuumamist veiste lisatasude lahutamisega või sellest täielikult loobuda. Simmentali vasikate tootjahinnad ületavad tõenäoliselt juunis keskmiselt nelja euro piiri kilogrammi kohta. On ebatõenäoline, et seda taset juulis siiski hoitakse.

Mustvalged pullvasikad on vasikade nuumajate kui püsivate loomadena tõenäoliselt kogu juuni jooksul väga nõutud ja toovad suhteliselt suuri tulusid. Juuni esimesel poolel esitati holsteini tõugu pullvasikate eest rohkem kui 170 eurot pullvasika eest, nii et eelmise aasta väga kõrged hinnad jäid alles vahele. Juulis pole vasikate nuumamiseks mõeldud loomade järele enam suurt nõudlust ja tõenäoliselt ei peatu vasikate hindade hooajaline langus, ilma et oleks vaja teha sama olulist hinnalangust kui eelmisel aastal.

Loe edasi

EL turustab mais loomseid tooteid

Lehmadele rohkem raha, pullidele vähem

ELi tapaveiste turul arenesid hinnad mais ebaühtlaselt: kui tapalehmi hinnati keskmiselt kõrgemalt kui aprillis, tõid noored pullid vähem raha. Kuu alguses olid enamikus riikides surve all ka tapasigade hinnad; mai teises pooles aga suurendasid tapamajad sealiha nõudlust sealiha nõudluse suurenedes. Linnulihaturud olid üsna stabiilsed. Seevastu munade hinnad olid sageli pakkumisega seotud surve all. Piimaturgudel domineerisid fikseeritud tendentsid. Lihaveised ja tapasead

Tapmiseks mõeldud veiseid oli ELi tähtsates tootjariikides saadaval vaid piiratud arvul. Saksamaal tapeti ligi kümme protsenti ja Hollandis tubli kaheksa protsenti vähem veiseid kui eelmisel kuul. Tapmisvasikate osakaal oli aga mõlemas riigis oluliselt suurem kui aprillis, sest sparglihooaeg tähendas, et vasikaliha oli suur nõudlus.

Loe edasi

Praegune ZMP turu trendid

Kariloomade ja liha

Veiselihaturgude olukorda juuni kolmandal nädalal iseloomustas impulssivaba äri, hinnad põhinesid peamiselt eelmise nädala tehingutel. Noorte pullide eest makstud hinnad arenesid ebajärjekindlalt: Saksamaa põhjapiirkondades pidid tapamajad uuesti maksma, kuna pakkumine oli vaid väga piiratud. Läänes seevastu hinnad peaaegu ei muutunud ja Lõuna-Saksamaal langesid hinnatipud enamasti veidi. Esialgse ülevaate kohaselt said lihakaubandusklassi R3 noored pullid Saksamaal keskmiselt 2,50 eurot tapamassi kilogrammi kohta, sama palju kui eelmisel nädalal; see oli 16 senti rohkem kui aasta tagasi. Tapalehmaturgu iseloomustasid vaevu hoitud või veidi nõrgemad hinnad. O3 klassi lehmade pakkumine langes riigi keskmisele umbes kahe sendi võrra, 2,05 euroni tapakaalust kilogrammi kohta, mis on 18 senti rohkem kui eelmisel aastal. Veiseliha eksport Lõuna-Euroopa puhkepiirkondadesse toetas jätkuvalt turgu; kaubandus keskendus väärisosadele ja praetud esemetele. - Tuleval nädalal ei peaks tapetud veiste puhul vaevalt lisatasusid olema. Väikesed allahindlused on tõenäolisemad. - Vasikaliha hooaeg on lõppemas, rümpade kokkuostuhinnad on hulgimüügiturgudel langenud kuni kümme senti kilogrammi kohta. Vasikaliha kaubandus rahunes ka postimüügi tapamaja tasandil ning tapetud vasikate eest makstud hinnad langesid suures osas. - Tundub, et põllumajandusvasikate hinnapiigid on saavutatud või veidi ületatud.

Loe edasi